Õpetajad teevad, mis suudavad, et «kehka» oleks lahe

Jüri Gümnaasiumi kehalise kasvatuse tund. Sportmängud pakuvad lastele alati suurt lõbu.

FOTO: Sander Ilvest / Postimees/Scanpix

Järgmisel aastal kehtima hakkavate kehalise kasvatuse ainekava muudatuste valguses käis Postimees rääkimas ühe suure kooli õpetajatega, kes seda, paljusid  täiskasvanuidki kirglikult vaidlema sundivat ainet annavad.

Selgus, et nii mõnigi asi võiks olla riiklikult teisiti reguleeritud ehk ainekava peaks uuendama küll. Samas on mõtteid nii hindamissüsteemi kui muude tunni aspektide kohta väga erinevaid: mõni pooldab NATO teste, teine tahaks võimlemisest praegusel kujul loobuda, kolmas leiab, et vaid kujundav hindamine on ainuõige. Neljas leiab, et endised, nii-öelda nõukaaegsed normatiivid võiks asendada testidega, mille põhjal õpilane saab ennast võrrelda Eesti keskmise samaealiste tasemega.

Tellijale

Mitme õpetaja sõnul on üks kurja juur kehalises kasvatuses lapsevanemate loal (või tihti koguni õhutusel?) toimuv kehalise tunnis mitte osalemine. On väike nohu ja kohe kiri kaasas ning õpetajatel pole mingit voli neid kaasa tegema sundida. Gümnaasiumi osas on selliste õpilaste hulk väga suur, kohati ei tee tunnis kaasa kuni 80 protsenti õpilastest.

Tagasi üles