FIFA rahaahned plaanid: MM ülipikaks, Aasiale-Aafrikale kohti juurde

Viimase kahe MMi jooksul on Aasia ja Aafrika meeskondadest kaheksa parema hulka jõudnud vaid Ghana, kes kaotas seal 2010. aastal dramaatiliselt Uruguayle. Foto: Yasuyoshi Chiba/AFP/Scanpix

Rahvusvaheline Jalgpalli Liit (FIFA) tutvustas plaani kasvatada maailmameistrivõistlustel osalejate arv alates 2026. aastast 48 meeskonnale. Ehkki FIFA enda analüüs näitas, et idee pole sportlikus plaanis kõige mõistlikum, selgus, et teisest küljest tooks just selline variant sisse kõige rohkem raha, vahendab AP.

Sportlikus mõttes oleks kõige targem säilitada praegune olukord ehk lubada MMile 32 meeskond. Uuendus tähendaks, et koondised jagatakse 16 kolmeliikmelisse alagruppi. FIFA värske president Gianni Infantino tutvustas 64-leheküljelist analüüsi, kus on läbi kaalutud koguni viis eri võimalust.

Kui play-off-mänge hakataks pidama juba 32 meeskonna vahel, koosneks turniir 80 kohtumisest. Seejuures näeb plaan ette, et iga mäng toimuks eraldi päeval, mis tähendaks, et ainuüksi see turniiri faas veniks enam kui kuu aja pikkuseks. Loomulikult oleks sel juhul võimalik müüa mängude ajaks enim reklaami ning tulud võiksid tõusta senisega võrreldes koguni viiendiku võrra. Praegu arvestatakse, et 2018. aastal Venemaal toimuv MM toob sisse 5,5 miljardit dollarit.

FIFA tahab ka alustada mängudega kellaajal, mis oleksid kõige sobivamad vastavas mängus osalevatele riikidele, mitte aga korraldajamaale. Tõsi, ka korralduskulud kasvaksid, ent seda vaid kahelt miljardilt dollarilt 2,3 miljardi dollarini. Tuleb lisada, et FIFA uuringus, mille põhjal langetatakse 10. jaanuaril toimuval üldkogul otsuseid, on märkus: «Otsus ei tohiks põhineda rahalistel argumentidel.»

Kvantiteet või kvaliteet?

Dokumendis ei anta vastust UEFA presidendi Aleksandr Ceferini tõstatatud küsimusele: kuidas 16 lisakohta kuue maailmajao vahel jagatakse? Praegu on UEFA-l ehk Euroopa meeskondadel 13 kohta, MMi suurendamise puhul võib neid aga olla vaid 15, sest FIFA soovib olla meeltmööda Aasiale ja Aafrikale.

Tunnistatakse küll, et 16 meeskonna lisamine võib kahandada turniiri kvaliteeti – 48 meeskonda moodustavad ju FIFA praegusest 211 liikmesriigist ligi neljandiku. Uuring näitab, et kõrgeimat mängutaset võimaldab hoida praegune 32 meeskonnast koosnev turniir. Nende reeglite järgi mängitakse pooleteise aasta pärast Venemaal ja 2022. aastal Kataris. FIFA väitel viidi selle tulemuseni jõudmiseks läbi 10 000 turniirisimulatsiooni.

Infantinol on raske lubadustest taganeda, sest presidendivalimiste käigus oli tema ideede üks alustalasid 40 meeskonnast koosnev finaalturniir. Euroopa saaks sinna praegusega võrreldes vaid ühe koha juurde ehk Vanast Maailmast osaleks 14 koondist.

Sportlikus plaanis on Aasia ja Aafrika riikide osalejatearvu kasvatamisele aga raske põhjendust leida. Viimati Brasiilias peetud MMil jõudis 16 parema hulka kaheksa koondist Põhja-, Lõuna- ja Kesk-Ameerikast ning kuus Euroopast, kuid vaid kaks Aafrikast. Seejuures kaotasid nii Alžeeria kui ka Nigeeria kohe kaheksandikfinaalis. Kaheksa parema sekka pääses neli koondist Euroopast ja kolm Lõuna-Ameerikast ning lisaks neile vaid üllataja Costa Rica.

2010. aasta MMil oli kaheksandikfinaalides ehk 16 parema seas kuus meeskonda Euroopast ja seitse Ameerika mandrilt. Aasiast lisandusid Jaapan ja Lõuna-Korea, kes mõlemad kaheksandikfinaalis kaotasid, Aafrikast aga vaid Ghana, kes jõudis veerandfinaali, jäädes seal penaltiseerias alla Uruguayle.

FIFA president Gianni Infantino on andnud valituks osutumise nimel lubadusi, millest tal on raske taganeda. FOTO: Foto: RUBEN SPRICH/REUTERS