Täna möödub 46 aastat traagilisest päevast, mil Šotimaal Glasgows hukkus Celticu ja Rangersi jalgpallimeeskondade vahelise kohtumise järel 66 inimest.
Täna 46 aastat tagasi: jäised astmed nõudsid 66 inimelu
1971. aasta 2. jaanuaril oli Ibrox Parki staadionile kogunenud Rangersi ja Celticu mõõduvõttu vaatama umbes 80 000 inimest. Celtic asus viimasel mänguminutil juhtima ja paljud pettunud Rangersi fännid asutasid end koduteele. Loetud sekundid enne lõpuvilet Colin Stein aga viigistas.
Copland Roadi metroojaama viival 13. trepil, mille kaudu väljusid staadionilt sajad inimesed, hakkas lõpuvile hetkel lahti rulluma katastroof. Selle põhjused on siiamaani ebaselged – mõne allika väitel algatas ahelreaktsiooni laps, keda isa õlgadel kandis ja kes kukkus. Algul pakuti ka, et publik hakkas Rangersi värava peale tagasi staadionile trügima, kuid hilisem uurimine lükkas selle versiooni ümber.
Igatahes on teada see, et betoontrepi astmed olid talviselt libedad, metallpiirded andsid inimmassi survel järele ning tasakaalu kaotanud inimesed kukkusid üksteisele otsa. Hukkus 66 pealtvaatajat, veel mitusada sai vigastada – eri allikate andmetel oli kannatanuid 140 kuni 200. Politsei ja kiirabi jõudsid kiirelt saatusliku trepi juurde, kuid paljude jaoks tuli abi sellegipoolest liiga hilja – ohvrid lämbusid. Paljud hukkunutest olid lapsed.
Katastroofi järel ehitati Ibrox Parki väljapääsud ümber. Ka kümme aastat varem oli samal, saatuslikku numbrit kandval trepil toimunud samalaadne õnnetus, kus hukkus kaks poolehoidjat, lisaks leidsid samasugused vahejuhtumid aset ka 1967. ja 1969. aastal, kuid siis pääsesid kukkujad vigastustega. Rangers oli seejuures enne 1971. aasta traagilist õnnetust kulutanud staadioni renoveerimisele 150 000 naela, mis oli tol ajal märkimisväärne summa.
Katastroofis jäi siiski süüdi Rangersi klubi, kes seda otsust ka ei vaidlustanud. Kolm neljandikku staadionist ehitati pärast õnnetust ümber istekohtadega tribüünideks ja staadioni mahutavus vähenes seeläbi 44 000 kohani. Laupäeval kohtusid Rangers ja Celtic taas ning enne mängu mälestati minutilise leinaseisakuga kõiki neid, kes 46 aastat tagasi Ibroxilt enam iial koju ei jõudnud.