Eesti jalgpalli meistriliiga – kas põnevam kui varem?

Kas FC Flora mängijad saavad hooaja lõppedes taas peatreener Martin Reimi võidu märgiks õhku visata, näitab aeg. Kuigi florakad alustavad hooaega favoriidina, on tase ühtlane. Foto: Artur Sadovski

Arvestades Eesti jalgpalli meistriliigas hooaja hakul tehtud vangerdusi, võivad fännid täiesti õigustatult loota, et tänavune aasta võib tulla viimaste aegade põnevaim.

Laupäeval algavaid kohalikke meistrivõistlusi peaks sel aastal iseloomustama küllalt ühtlane tase. Kui tiitlikaitsja FC Flora on ehk tänu mullusele võimsale hooajale teiste ees favoriit, siis lisaks florakatele on kindlaid medalinõudlejaid neli – Nõmme Kalju, FC Levadia, Narva Trans ja Sillamäe Kalev.

Noor ja ambitsioonikas Tartu Tammeka võib hea õnne korral samuti medalikomplektide eest võidelda, kuid üldiselt peaks tartlased olema selles mõttes kuldne keskmine, keda ei saa täieõiguslikult nimetada tabelis ei tugevate ega nõrkade hulka. Nagu tavaliselt, joonistuvad tänavu selgelt välja ka need, kes hakkavad võitlema selle eest, et mitte välja langeda.

Paide linnameeskond, FC Kuressaare, Lasnamäe Ajax ja FC Viljandi peaksid teistest nõrgemad olema. Samas ei tasu unustada, et ka Tammeka oli veel tunamullu meistriliigast välja kukkumas, kuid eelmisel aastal näidati kõigile hambaid. Postimees.ee paneb meistriliiga klubid tugevusgruppidesse ja teeb lühikese iseloomustuse.

1. Põhilised tiitlipretendendid

Tiitlikaitsja Flora läheb uuele jalgpalliaastale vastu suurfavoriidina. Ka sügisel karikat enda valdusesse saades kinnitas klubi juht Aivar Pohlak, et latti  ei kavatseta alla lasta ning lisaks koduse edu kordamisele plaanitakse hästi esineda ka eurosarjas.

Eelmise hooaja teisel poolel vastastest peajagu üle olnud florakate kasuks räägib tõsiasi, et nad on suutnud edu toonud tuumiku peaaegu säilitada. Võtmemängijad Gert Kams, Karl Palatu, Siim Luts, Valeri Minkenen, Henri Anier ja eriti mullune suurim väravakütt Sander Post ajavad kõigile vastastele judinad peale.

Flora Achilleuse kannaks võib saada vaid nende endiselt üsna noore koondise kohatine ebakindlus ja vääratamisoht seal, kus seda oodata ei oska, ja mõne olulise lüli (taas rõhk Postil) vigastus. Seda lugedes sülitavad fair play austajad mõistagi kolm korda üle vasaku õla.

Nõmme Kalju on meistriliiga ajaloo jooksul oma eksootiliste võõrleegionäridega olnud alati üks värvikamaid meeskondi, kuid sel hooajal võib eeldada, et lisaks põnevusele pakuvad nad ka väga tugevat konkurentsi. Klubi presidendi Kuno Tehva sõnul on saavutatud hea stabiilne koosseis.

Kalju on hankinud oma ridadesse lisaks koondise keskkaitsjale Alo Bärengrubile, kogenud ründajatele Tarmo Neemelole ja Kristen Viikmäele ning andekale poolkaitsjale Eino Purile ka sellised leegionärid, kes tiimi korralikult tugevdama peaks. Lisaks pole välistatud ka Tihhon Šišovi ja Andrei Stepanovi liitumine. Kogenud peatreeneri Igor Prinsiga eesotsas võib Kalju ammu ihaldatud medalijaht lõppeda hoopis tiitliga.

Levadia on võrreldes mullusega nõrgemaks jäänud, kuid Levadia jääb ikkagi Levadiaks. Tegelikult on alles mullu pika valitsusperioodi lõpetanud Levadial meeskonnas väga huvitav sümbioos.

Leegionäridena on klubis ukrainlane Roman Smiško, leedukas Povilas Šarunas ja venelane Nikita Koljajev, vanameistritena Andrei Kalimullin, Konstantin Nahk ja Vitali Leitan ning tulevikulootustena Artur Rättel, Andero Pebre ja Taijo Teniste. See kooslus peaks üksteist täiendama, seega ei saa nende šansse alahinnata.

2. Äkki medalil, pigem mitte

Narva Transi juhtkonnal tuleb esimese asjana kindlustada petturitevaba koosseis, et Ida-Virumaa esiklubi taas kokkuleppemängude skandaali ei kistaks. Eesti Jalgpalli Liit on ju mõista andnud, et üks komistamine veel, ja narvakatel on kriips peal.

Tegelikult on klubi presidendist Nikolai Burdakovist kahju ja loodetavasti suudab ta koos uue valgevenelasest peatreeneri Juri Svirkoviga korra majja lüüa. Meeskonna komplekteerimine on Narval olnud kesine ja pink kipub taas lühikeseks jääma. Medaleid püüda pole lihtne.

Sillamäe otsust kahtlase mainega leedukatest loobuda võib pidada hea tahte märgiks, kuna nad ütlesid selgelt välja, et ei taha võimalike kokkuleppemängudega riskida. Kuigi meeskonda on hangitud kunagine Peterburi Zeniidi mängija Sergei Mironov ja soomlane Ville-Oskari Lehtonen, ei pruugi see olla sel hooajal tihedas konkurentsis medaliks piisav.

Tartu Tammeka on kindlasti üks nendest, keda tasuks tähelepanelikult jälgida. Peatreener Marko Kristal muutis tartlased mullu kõigile ohtlikuks jakuna sel aastal tegutseb tiim poolproffidena, peaks Tammeka veel tugevam olema. Lisaks on meeskonda naasnud kogenud Siksten Kasimir. Medalit on ehk liiga palju tahta, sest see oleks liiga suur üllatus.

3. Võitlejad tagumises otsas

Vaadates eelmisele aastale tagasi ja võrrelda tänavuste meeskondade koosseise paberil, eristub selgelt neli nõrgimat meistriliiga klubi.

Paide linnameeskonda võiks neljast autsaiderist sel aastal ehk tugevaimaks pidada. Eelmise hooaja lõpus kosusid paidelased tublisti ja suutsid end vahepeal lootusetuna näivast seisust ja üleminekumängudest päästa. Kui sel aastal eelmise hooaja emotsioonide pealt edasi minnakse, tuleb neil tubli hooaeg.

FC Viljandil tasub sel aastal kindlasti silma peal hoida. Lõpuks on lõppenud triangel selle üle, et Viljandi Tulevik pole viljandlaste klubi. Viljandi Tulevik on nüüd Viljandis, meistriliigas aga eelmise hooaja Tuleviku järeltulija FC Viljandi. Põnev on jälgida rikkaliku noorte juhendamise kogemusega peatreeneri Zaur Tšilingarašvili tegutsemist, kes üle pika aja taas kõrgliiga klubi eesotsas.

FC Kuressaare peatreener Sergei Zamogilnõi tunnistas aga veebruari lõpus, et nende meeskonnas on puudus ründajatest. Mullu üleminekumängudes Kiviõli Tamme Auto alistanud Kuressaarel tuleb ilmselt raske hooaeg, kuid saarlased on end varemgi tublide võitlejatena näidanud.

Kõikidest eeldatavatest alumise otsa klubidest on üle pika aja taas meistriliigas palliv Lasnamäe Ajax suurim küsimärk. Eelmisel hooajal saadi esiliigas Levadia ja Flora duubelmeeskonna järel kolmas koht, mis just liigseid ootusi ei tekita.

Näiteks tunamullu sai Kohtla-Järve Lootus esiliigas teise koha, kaotades võidu noppinud Levadia duublile märksa väiksema punktivahega, kuid kukkus sellegipoolest kolinal meistriliigast välja. Elame-näeme.

Meistriliiga kohtunikud saavad peakomplektid

Kõigis Eesti jalgpalli meistriliiga mängudes hakkavad kohtunikud laupäeval algaval liigahooajal kasutama UEF­A Meistrite liigast ja teistelt suurvõistlustelt tuttavaid peakomplekte, mis võimaldavad õigusemõistjatel mikrofonide abil omavahel pidevalt ühenduses olla.

«Kohtunike komisjon analüüsis eelmist hooaega ja üks järeldustest oli, et mikrofonide süsteemi kasutades saame parandada mängude teenindamise taset,» märkis Eesti Jalgpalli Liidu president Aiver Pohlak veebruari alguses.

«Eriti just penaltiolukordades, mis toimuvad üldjuhul ühe abikohtuniku vaateväljas ja ta saab läbi mikrofoni peakohtuniku ühte või teist arusaamist oma nurga alt toetada või ümber lükata,» lisas siinse vutiliidu juht.

«Olen ise käinud kohtunike vaatlejana mitmetel Euroopa liiga mängudel, kus peakomplekti kasutamine on andnud positiivset efekti,» kommenteeris Eesti alaliidu  kõrgelt tunnustatud peakohtunik Uno Tutk.

«Kohtunikud on helisüsteemi vaid kiitnud, sest läbi selle on võimalik saada oma otsusele kas toetust või lisainfo põhjal arvamust muuta, olukordi kiirelt arutada, olla senisest operatiivsem ja vältida arusaamatusi.» (PM)