Kuuendat aastat Rumeenia kõrgliigas mängiv Martin Johannson Eesti käsipallisõprade seas tutvustamist ei vaja, kuid veidi spordikaugemal inimesel ei pruugi tema nime kuuldes kohe lambike pea kohal põlema lüüa. Kuigi tagasihoidlik Johannson on koduse spordipubliku jaoks oma nimekamate konkurentide varju jäänud, peetakse teda tänu panusele ja töökusele juba aastaid teenitult koondise tugitalaks ning käsipallirahva rõõmuks plaanib 31-aastane joonemängija karjääri veel mitu aastat jätkata.
Tellijale
Kogenud koondise tugitala kahetsust ei tunne ja kuulsust ei jahi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pikalt käsipalliga tegelenud Johannson alustas Tallinna poisina sporditegemist mitmel rindel: käis nii korvpallis, jalgpallis kui ka ujumas. Seda kuni ajani, mil ema viis poisikluti tuttava soovitusel käsipallimängule ning sealt edasi juba trenni. «Kutid olid seal ägedad ja trennid hästi mitmekülgsed, just see hoidiski kinni,» meenutas loo kangelane.
Samas tunnistas Johannson, et kuigi ta süda kuulub ammusest ajast sellele spordialale, oli temalgi vahepeal aegu, mil laual oli ka teisi variante: «Oli neid perioode, kus sai trennidest viilitud suvalistel põhjustel, aga mingil hetkel toimus kiire areng ja saavutasin edu. Siis hakkas kohale jõudma, et kui tõsiselt suhtuda, võin kuhugi jõuda.»