/nginx/o/2011/06/01/606586t1hfd1b.jpg)
/nginx/o/2011/03/03/530131t1h7098.jpg)
Mida teeks tavaline inimene, kui mõned kuud tagasi opereeritud jalg muutub vähimatki koormust taludes valusaks? Mõistagi hoiduks sportimisest, mõni pehmem tüüp lebaks koguni päevade kaupa voodis selili ja väldiks vähimatki koormust.
Valu kannatamine aitas Kandil paraneda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitmevõistleja Kaie Kand otsustas aga teisiti – pärast pikka ootamist, mille jooksul polnud paranemist märgata, alustas Saaremaalt pärit kange naine valu trotsides tugevaid treeninguid. Mida nädal edasi, seda paremaks ta seisund muutus. Kuniks paari kuu möödudes tundis ta korraga, et on valust lõplikult prii.
Ei saanud pool aastat sörkida
«Otsustasin treenida, olgu siis nii valus kui tahes,» meenutas Kand enesepiinajalikku aega. «Ilmselt oligi see murdepunkt. Mõistan, et selline paranemine on kõikide meditsiiniliste reeglite vastane, kuid see toimis!»
Õnnelikule äratundmisele eelnes aga hulk keerulisi päevi, nädalaid ja kuid, kus meeleolud vaheldusid seinast seina. Oli hetki, kui parimas sportlaseeas piiga peas mõlkusid mõtted tippspordiga hüvasti jätta – arstid lubasid pärast lõikust kiiret paranemist, kuid tegelikkus oli midagi muud. Ootamine ja teadmatus närisid vaimu, ajaline vahe viimasest võistlusest muutus üha pikemaks.
«Pool aastat möödus nii, et ma ei saanud isegi sörkida,» rääkis 2009. aasta sügisel lõikuslaual käinud Kand. «Loomulikult tegin kergelt trenni ja hoidsin ülakeha toonuses, kuid jooksmist see ei asendanud. Jooks on aga mitmevõistleja treeningu alus.»
Kõige keerulisematel hetkedel ammutas Kand jõudu Pekingi olümpial küpsenud otsusest pürgida veel kord maailma suurimale spordipeole. «Pekingis ei läinud mul kuigi hästi, ilmselt seepärast tekkiski soov jõuda ka teisele olümpiale,» nentis ta. Pealegi oli täitmata veel üks naissoost mitmevõistlejate unistus – 6000 punkti piiri alistamine.
Treenib sügisest Hollandis
Seega ei jäänudki Kandil muud üle kui riskida. Kevadel alustas ta jooksmisega, suvel tegi juba hüppeid ja alates oktoobrist harjutab juba täie pingega.
Sügisel toimusid Kandi elus suured muutused – eestlanna kolis Hollandisse oma kettaheitjast kallima Erik Cadee juurde ja alustas harjutamist sealse treeneri juhendamisel.
«Praegused treeningud erinevad Nazaroviene juures tehtutest oluliselt. Alguses tekkis mul tunne, et ma ei harjutagi,» tõdes Kand. «Treeningud on lühikesed ja rõhk on tehnikal. Võistlusmoment puudub täielikult, jooksude ajal ei võeta aega ja hüpete ning tõugete tulemusi ei mõõdeta. Esialgu oli väga raske mõista, millises seisus tegelikult olen.»
Kuigi Kand hakkab Hollandi eluga kohanema ja teda ümbritsevad toredad inimesed, tunneb ta ikkagi Eestist puudust. Maalt pärit tüdrukuna ihkab ta avarust ja vabadust, kuid tiheda asustatusega Hollandis on see peaaegu võimatu. Võõral maal elus püsimiseks peab Kand käima paaril päeval nädalas tööl.
«Olen ühe restorani köögis abitöödel, pesen nõusid ja koristan. Mul on iga nädal kaks treeninguvaba päeva, siis olengi seitse tundi tööl,» rääkis Kand.
Pikk treeningupaus on aga eestlanna vormile jätnud jälje, millest ta pole viimastel kuudel täie pingega harjutades suutnud veel lahti saada. «Näiteks jooksus pole ma oma endist taset saavutanud,» möönis Kand.
«Tegelikult on võrdlusmomenti raske leida. 2009. aastal olin elu parimas vormis, sellele jään veel alla. Varasemate aastatega võrreldes on seisund hea. EMile jõudmine polnud mul sellel talvel eesmärgiks, siia jõudmine on meeldiv üllatus. Trenni tehes arvestasin rohkem suvise seitsmevõistlusega,» lisas ta.
Postimees.ee toob võistluse käigu ja sportlaste kommentaarid operatiivselt lugejateni
Valusad mälestused Torinost
Kaks talve tagasi oli Kaie Kand senise karjääri parimas vormis. Ta püstitas viievõistluses Eesti rekordi 4580 punkti ja sihtis Torino EMil kõrget kohta. Paraku lõppes kahe isikliku rekordiga alanud võistlus kaugushüppes saadud nulliga. Ta võistles küll lõpuni, kuid pidi leppima 13. kohaga.
Siis valmistas Kandile peavalu ajutiselt paigaldatud kergejõustikuareeni vetruv hoovõturada – õiget rütmi leidmata astus ta kolm katset üle. Pariisi EMi võistluspaigaga tutvudes nägi ta ehmatuseks, et nüüdne võistlus peetakse samasugusel ajutiselt püstitatud jooksurajal ja hüppepaikades.
«Torino tuli kohe meelde,» tunnistas Kand vaiksel häälel. Mõni hetk hiljem lisas ta reipamalt: «Loodan seekord siiski parimat.»
Mida see parim tähendab, ei osanud Kand täpselt ennustada. Ta annab endale aru, et pole elu parimas vormis, kuid samas loodab koguda rohkem kui täpselt kuu tagasi Eesti meistrivõistlustel hõbeda andnud 4383 punkti.
«Sellel tasemel on konkurents väga tihe, kuid usun, et võin saada koha esikümne lõpus,» arvas Kand. Lisaks Euroopa parimatega konkureerimisele on Kandil üks põhimõtteline ülesanne: edestada teda tänavu Eesti meistrivõistlustel võitnud Grit Šadeikot.
Euroopa hooaja edetabelijuhina asub starti leedulanna Austra Skuyte, teise numbrina aga koduseinte toel võistlev Prantsusmaa esindaja Antoniette Nana Djimou Ida. Tänavuste tulemuste põhjal on Šadeiko neljas ja Kand viies. (PM)