Lembitu Kuuse: amet hakkab juba aastatega selgeks saama

ETV spordireporter Lembitu Kuuse hoiab end vormis sörkjooksuga Oslo tänavatel. Foto: Priit Simson

Mis on viis esimest nime, mis seostuvad teil Eesti suusatamisega? Andrus Veerpalu, Jaak Mae, Kristina Šmigun, Mati Alaver ja … Lembitu Kuuse? Kuuse kuulub Eesti suusatamise juurde samamoodi nagu pult teleri juurde.

Aga see pole sugugi mitte alati nii olnud. Kui keegi oleks Kuusele 35 aastat tagasi öelnud, et temast saab kuulus spordikommentaator, oleks ta ilmselt vastanud oma tavapärase naeratusega ja öelnud: «Heh-heh-heh, mitte iialgi!»

Tülikas hobi

Toona töötas Kuuse Tartu Ülikooli spordifüsioloogia kateedris õppejõuna, tegi teadustööd ning elas vaid oma suure armastuse – matemaatika – nimel. Siis tuli ühtäkki aga pööre – keskkooli kuldmedaliga lõpetanud Kuuse kutsuti Tartu maratoni infopealikuks ning seejärel juba ETVsse.

Tänu maratonile sattus Kuuse kommenteerima suusatamist. Ala, mis talle poisipõlves mitte sugugi ei meeldinud. «Suuskade ettevalmistamine oli nii kuradima tülikas. Palju lihtsam oli jooksma minna,» selgitas Kuuse.

Nüüdseks on suusatamisest saanud Kuuse lemmik. Koos suusatamise kasvamisega on kasvanud Kuuse ise. Paraku näitab tema lemmikala aga tasapisi väikseid hääbumise märke. Vähemalt Eesti suusatamise kuldajastu on selleks korraks lõppenud.

Ons lõppemas ka Lembitu Kuuse ajajärk? «Ma ei tööta paanikaosakonnas ja suusatamine Eestist ei kao! Need mehed ja naised, kes jätkavad – ka nende töö peab kunagi ära tasuma. Aga selge see, sellist kolmikut, kes meil oli, enam ei tule. Seetõttu avaldab see paratamatult ka minu tööle mõju,» nentis Kuuse mõtlikult.

Kurb tõsiasi on see, et tänavu kärbiti oluliselt naiste MK-sarja ülekandeid, järgmisel aastal ilmselt ka meeste omasid. Ent Kuuse sellega oma pead ei vaeva. Selle asemel naudib ta iga tööpäeva. Eriti just tiitlivõistlustel, mis tema jaoks võrduvad suure pidupäevaga.

«Võin öelda, et suusarada on suusarada ja sportlane ikka sportlane. Aga kaalul on rohkem. Kaalul on märksa rohkem… Ameeriklanna Kikkan Randal ütleb, et see on nagu Super Bowl. Mida siis meie, eestlased, ütlema peaksime? Et see on nagu laulupidu, heh-heh-heh!» naeris Kuuse eht lembitukuuselikult.

Aastatega on Kuuse suusatajatega heaks sõbraks saanud. Ka koondise peatreeneri Mati Alaveriga on tal väga head suhted. Nagu ta ise ütleb, suusatajad ja suusatamine on tema maailm. Väga suur osa tema maailmast. «Nii suusatajad kui ka siinsed kolleegid. Paratamatult, see on väga valdav osa minu elust,» nentis Kuuse.

Heade suhete tõttu suusatajatega on talle tihtipeale ette heidetud kriitikameele puudumist. Ükskõik mis koha eestlased ka ei saaks, leiab Kuuse siiski kiidusõnu. Ükskõik kui suur kaotus ka poleks, ei näe Kuuse põhjust sportlase materdamiseks.

Ta põhjendab seda järgmiselt: «Olen ise spordi sees nii kaua elanud ja mulle pole see töö võõras. Tean, mis vaeva on vähem andekad tegelased näinud. Kui nad ei saa seda võitu, siis – no ei saa ju varblaselt nõuda kotkalendu! Midagi pole teha! Spordis on tõde halastamatu – mina ei saa öelda, et mees oli kolmas, kui ta tegelikult on 13. Hinnangu andmine on libe ja raske tee.»

Seetõttu ei teki Kuusel otse-eetris vajadust sportlaste mahategemiseks. «Ma ei igatse sportlase verd! Ma ei janune sportlase vere järele! Mis teha – kõik ei ole Veerpalud. Ja mis ma tema kohta siis ikka ütlen?» arutles Kuuse, kes on oma karjääri jooksul teinud sadu reportaaže.

Kuigi aastatega on tulnud vajalik kogemus, tuleb ka Kuuse töös ette vigu. Nii nagu kõikidel.
Kui kaua mõnda viga põed? Kas järgmiseks päevaks on kõik unustatud? «Selles töös võib vahel mingeid asju juhtuda. Mida tuttavam ala, siis naljalt ei juhtu. Aga väikseid prohmakaid on ikka. Sest mis iganes – töö kestab kaua… See pole tunde ja päevi kestev salvestus, kus lõpuks lõikad ideaalse variandi kokku!» vastas Kuuse.

Aastatega paremaks

Nii nagu paljudel, annavad ka talle esmast tagasisidet reportaažide kohta lähedased inimesed. Esmajoones elukaaslane Heli, kelle arvamus mehele väga korda läheb. Ent neid inimesi, kes Kuuse tööd vaatavad ja kommenteerivad, leidub teisigi:  «Paar inimest on, kelle arvamust pean oluliseks. Mõnda inimest kahjuks pole enam meie seas. Aga tore, kui saad mõnikord pärast ülekannet mõne positiivse sõnumi. Nagu näiteks kadunud Urmas Otilt, kes oli suur suusatamise fänn. Ka kadunud Gunnar Hololeilt sain head tagasisidet.»

Aastatele tagasi vaadates tõdes Kuuse, et on sattunud õigesse kohta. Ta tunneb end televisioonis kui Veerpalu suusaradadel. «Kas olen aastatega paremaks läinud nagu hea vein?

Võin öelda küll, et amet hakkab aastatega selgeks saama. Lihtsam pole kindlasti, aga aastatega on tulnud kogemused, teadmised, oskused!» sõnas Kuuse lõpetuseks.

CV

Lembitu Kuuse

•    Sündinud 11. septembril 1950

•    Haridus: Rakvere 1. keskkool (kuldmedal), Tartu Riiklik Ülikool, matemaatikateaduskond

•    Töö: TRÜ spordifüsioloogia kateeder (1974–1988), ETV (alates 1988)

•    Perekond: lapsed Leo, Kaupo, Meeme ja Liisa, elukaaslane Heli