Henrik Ojamaa tippklubisse jõudmisest: olen oma elu parimas vormis

Henrik Ojamaa. Foto: GLYN KIRK/AFP/Scanpix

Korvpall, Donald Trump ja ebaprofessionaalsed vutitegelinskid. Need on mõned näited teemadest, millest Henrik Ojamaa lugejate küsimustele vastates jutustada saab. Terav ääreründaja meenutab ajakirja Jalka vahendusel minevikku ja vaatab tulevikku. 

Keegi ütles paar aastat tagasi, et sinu onu on endine korvpallur Valdo Lips. Mul jäi suu täitsa lahti. Kas see on tõsi? Kui on, siis kas ja kui suurt rolli on tema sinu spordiarmastuses ja jalgpallurikarjääris mänginud? Kas utsitas sind ka korvpalli mängima? (Artur V, Pirita)

Vastab tõele. Jälgisime tema mänge ja elasime talle Kalevi hallis kaasa. Mäletan, et ta viskas ükskord vabaviskeid üks silm kinni, sest kontaktlääts kippus mängu ajal kaduma. Onu kuulus nooremana ka Lõvide jalgpallimeeskonda ja olen temaga kindlasti rohkem jalkat kui korvpalli mänginud. Onupoeg Karl-Johan mängib korvpalli ja minu õde Hanna Leena on samuti korvpallur – ta õpib Audentese spordigümnaasiumis, kuulub Eesti noortekoondisse ja mängib naiste kõrgliigas. Nii et korvpall on meie peres aktuaalne teema.

Läksid üsna noorelt välismaale, kui raske oli sul kodust eemal olla? (Wööbe Lipp, Väätsa vald)

Mulle endalegi oli toona üllatus, et kuigi olen koduga ja perega väga tihedalt seotud olnud, siis Derbys mingit koduigatsust ei tekkinud. Kõik oli uus ja huvitav: väga pingelised ja tihedad treeningupäevad, palju mänge ja sealt ka rohkelt positiivseid emotsioone. Meil oli akadeemias kümme ühevanuselist mängijat, elasime kõik koos ja kokkuvõttes on see aeg väga toredana meelde jäänud. Suhtlen mõne tolleaegse sõbraga siiani, kuigi oleme nüüdseks kõik väga erinevatel radadel.

Kas sulle edu pähe ka hakkas, kui väga noorelt Derby County akadeemiasse pääsesid? (Katri, Kohila)

Pigem nägin akadeemias seda, kui palju on mul vaja veel tööd teha, et saada tõeliselt edukaks profiks, nagu olid Derby staarid. Klubi mängis tollal Premier League’is, tase oli väga kõrge.

Kindlasti saad küsimuse peale vihaseks, aga hinga sisse-välja ja püüa rahulikult seletada, miks on sulle erinevates meeskondades ette heidetud, et sa söötu ei anna. (Kristjan, Haapsalu)

Söötmine pole mul küll probleem olnud. Šoti kõrgliigas andsin 2012/2013. hooajal kõige rohkem resultatiivseid sööte kogu liiga peale, 16. See söötmise jutt tekkis eelkõige Poola meediast, kuigi ka seal andsin hooaja peale kaheksa väravasöötu. Poola ajakirjandusele meeldis Varssavi Legiast igasuguseid vastuolulisi artikleid kirjutada, sest riigi suurima klubina läksid inimestele nende tegemised korda.

Ühest küljest oled teinud eestlase kohta suurepärase karjääri, kui vaadata, millistes meeskondades oled mänginud. Teisalt pole veenvat läbimurret toimunud. Kas nõustud? (Kalle, Tallinn)

Oleneb muidugi, mida keegi veenvaks läbimurdeks peab. Esimeseks suureks saavutuseks oli mul Derbys profilepingu teenimine. Medalite poolest on ette näidata meistritiitel Poolast. Seda hooajal, mil mängisin 32 liigamängu! Samuti teine koht Šotimaal Celticu järel, kolmas koht Celticu ja Rangersi taga ning Euroopa liiga alagrupiturniiril mängimine. 

Vaatasin Wikipediast, et oled mänginud lausa üheteistkümnes erinevas klubis. Kui mängud ja väravad kõrvale jätta, siis kus elu kõige mõnusam oli? (Karmen, Raasiku)

Mulle meeldis väga Šotimaal, seal on toredad inimesed. Olime tiimis enam-vähem samaealised ja suhtlesime meeskonnakaaslastega väga palju ka jalgpalliväliselt. Vabal ajal käisin mägedes matkamas. See oli tõesti väga mõnus aeg.

Käisin suvel Šotimaal ja ma ei saanud kohalike jutust küll mitte midagi aru, täiesti ulme. Kas sul oli Motherwellis sama? (Andres, Kalamaja)

Kui Derbyga liitusin, oli peatreeneriks šotlane, nii et hiljem Motherwellis polnud sellega probleemi. Küll oli Derbys esimesel aastal raske saada aru oma Liverpoolist pärit toakaaslasest ning paari iiri mängijaga oli sama.

Kas sooviksid kusagil klubis kanna maha ja mänguminuteid saada või on plaan veel ringi reisida? (Tristan, Keila)

Ei saa öelda, et mul on olnud plaan ringi reisida ja olen sellepärast klubisid vahetanud. Kui asjad on hästi läinud, olen kõrgemale tasemele liikunud. Kui olen näinud, et ei saa ennast realiseerida, ja toppama jäänud, siis olen alati leidnud variandi teist teed mööda liikuda, et mängijana edasi areneda.

Kas unistad endiselt tippklubisse jõudmisest või on see rong läinud? (Jarmo, Saaremaa)

Eesmärgid ja plaanid on olemas ning töö käib iga päev. Olen alles 25aastane ja tunnen, et olen praegu füüsiliselt, vaimselt ja ka oskuste poolest elu parimas vormis.

Nägin ühes intervjuus, et rääkisid täitsa normaalselt saksa keelt. Kas oled igas uues klubis alati ka keelt õppima läinud? Kas Poola keelt oskad? Hollandi keel on selge? (Maarja Nurm, Rakvere)

Keeled jäävad mulle päris kergesti külge ja olen alati üritanud kohaliku keele selgeks saada. Naljakas tunnistada, aga kõige kehvem seis oli mul soome keelega. Inglise ja saksa keel on väga head, hakkama saan ka poola ja norra keelega, hollandi keel on enam-vähem. Keele mõttes oli kõige huvitavam alguses Poolas, sest peatreener ei osanud inglise keelt. Küll aga oskas ta hispaania keelt ja üritas siis minuga trennis millegipärast selles keeles rääkida. Kahjuks hispaania keelt ei oska ma siiani, aga küll jõuab.

Milline on sinu kõige vingem jalgpallielamus pealtvaatajana? (Villem, Pärnu)

Käisin 2012. aasta märtsis vaatamas Rangersi ja Celticu mängu. Istusin üsna fännide ala lähedal ning kõva andmine käis nii väljakul kui ka tribüünidel. Rangers võitis 3 : 2 ja kokku jagati kolm punast kaarti.

Kas on midagi, mis sulle jalgpallimaailmas üldse ei meeldi? Olgu see siis teadmatus tuleviku ees, pidevad klubivahetused, pidev reisimine, tüütud ajakirjanikud või üldse mõni muu asi. (Gert, Rapla)

Mulle on olnud üllatus see, et jalgpallimaailmas on palju ebaprofessionaalseid inimesi, sealhulgas klubiomanikke ja treenereid, kes teevad mängijate saatust mõjutavaid väga tähtsaid otsuseid. Noorena oli mu ettekujutus selline, et kõrgemal tasemel on ainult oma ala tipud ja väga suure kompetentsiga inimesed. Olen kõrvalt näinud, et alati ei otsusta vaid mängija anne ja oskused, vaid peab ka õnne ja vedamist olema.

Mis muusikat sa kuulad? (Rasmus, Peetri)

Vabal ajal üldiselt muusikat ei kuula, aga jõusaalis või joostes meeldib mulle väga kuulata Audiomachine’i, David Robidoux’d, Two Steps From Helli või Hans Zimmerit (ehk siis valdavalt filmimuusika heliloojaid – toim.). Nad annavad head energiat ja aitavad endast viimase välja panna.

Mida arvad Donald Trumpist? (Kristofer, Tabasalu)

Pean tunnistama, et mulle tõesti meeldib tema soeng.

Minu teada pärined sa Flora süsteemist. Kas see tähendab, et kui sa peaksid kunagi kümne aasta pärast Eestisse naasma, siis sa kohe kindlasti ei mängiks Levadia või Kalju eest? (Jakob, Kose)

Mängisin tõesti Flora noortemeeskonnas, meie tiimist on lisaks minule A-koondise eest mänginud ka Henri Anier, Mikk Reintam ja Meelis Peitre. Meil oli väga hea meeskond, võitsime palju välisturniire ja koduseid liigatiitleid. Ühegi Eesti klubi vastu ma ei ole, Floraga on mu suhe nii kaugeks jäänud, et mingit erilist tõmmet pole.

Tere, Henrik! Loodan, et sa ei pahanda, aga mina pole sinu suurim fänn. Samas läheb Soccerneti kommentaarium alati hulluks, kui sa kas oled või ei ole koondises. Sind nähakse kui Eesti jalgpalli päästeinglit – miks see sinu arvates nii on? (Kevin, Nõmme)

Tere, mittefänn Kevin! Mina ei oska avaldada arvamust teiste inimeste arvamuse kohta.

Millise mängijana tahaksid publikule meelde jääda? (Kairi, Viljandi)

Tahaksin publikule meelde jääda julge, riskiva ja tehniliselt osava mängijana.

25 mängu koondises ja null väravat. Miks nii kehv statistika? (Riks, Ülenurme)

Need numbrid ei näe head välja, aga nende põhjuste väljatoomine näeks vabanduste otsimise moodi välja. Nii et kes viitsib numbritesse ja mängudesse süveneda, see leiab ka vastuseid.

Mis positsioonil sa ise end Eesti koondises treenerina kasutaksid? (Tom, Pääsküla)

Kõige ohtlikum olen vasakul äärel üks ühele olukordades. Seal saan nii mööda äärt kiirusega minna kui ka sisse lõigata. Tunnen ennast seal väga hästi. Huvitaval kombel on oma mõlemad koondisemängud sel positsioonil mänginud minu noorem vend Hindrek, kes on muidu paremkaitsja.

Kas oled nõus väitega, et Eesti koondises on liiga vähe ülbeid ja nahaalseid ründajaid? (Tarmo Ala, Võru)

Ei ole nõus. Näiteks Henri Anier on väga hea ründaja, kes ei tunne kellegi ees aukartust. Samuti Tarmo Kink, kes on agressiivne ja enesekindel ründaja.

Lugesin kusagilt, et treeningul oli sul Raio Piirojaga ütlemist tulnud. Mis juhtus? (Andre, Kallaste)

Kaks kirglikult jalgpalli suhtuvat meest olid ühe olukorra pärast eriarvamusel ning asi oli peale trenni unustatud.

Kas on mõni mänguelement, mida individuaalse tööga iga päev arendad? (Sten, Helsingi)

Individuaalne treening on mulle alati tähtis olnud. Profikarjääri alguses Derbys tegin treeneritega palju tööd, et füüsiliselt areneda, seejärel olen töötanud erinevate tehniliste aspektide kallal. Praegu harjutan äärekaitsjast mööda mängimist üks ühele olukorras. Üks variant on üleasted vasakule ja seejärel madala tsenderduse saatmine ründajale. Teine on parema jalaga sissetulek ja ise rünnaku lõpetamine löögiga.

Jalka vanemaid numbreid näeb: http://www.jalgpall.ee/jalka.php