Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/06/01/606586t1hfd1b.jpg)
/nginx/o/2016/10/07/5932519t1h15c7.jpg)
Rohkem kui kunagi varem vajab Rakvere Tarva korvpallimeeskond praegu kodulinna ettevõtete ja inimeste tuge. Tegelikult vajab viimase kümmekonna aasta jooksul Eesti korvpalli sügava jälje vajutanud klubi kogu siinse korvpallirahva tuge. Jättes kõrvale sportlikud tulemused – kes tuleb Eesti meistriks, kes saab kahvatumad medalid –, ongi Tarva-suguse sümbolmeeskonna säilimine koduse korvpalli praegu tähtsaim küsimus.
Võimatu on mitte märgata, et Tarvas pole hiilgeajad, selleks peab olema pime. Tippaastatel palkas Tarva peatreener ja juht Andres Sõber eestlastele toeks siinse korvpalli mõttes arvestatava tasemega leegionäre ning leidis võimalusi kutsuda oma ridadesse ka vähemalt Eesti keskmike hulka kuuluvaid mängumehi või tulevikutegijaid, aidates neil jõuda uuele tasemel. Praeguseks on meeskonda jäänud vaid üks vigastustega kimpus olev leegionär, paar kodust keskmikku, kes pealegi samuti tihti traumadega hädas, ning hulk Virumaa noori.