Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/01/18/6259501t1h81d3.jpg)
Inimene on evolutsiooni käigus saanud võime käia püstiasendis. Seoses sellega laskub kogu lülisambale aga väga suur koormus, mis tingib seljavalude tekke. Uuringud näitavad, et selle käes kannatab kuni 80–90 protsenti inimestest. Ligi 80 protsenti seljavaludest esineb inimesel alaselja piirkonnas, umbes 20 protsenti kaela- ja rindkere piirkonnas. Loomad, kes liiguvad neljakäpakil ja seega maapinna suhtes paralleelselt, reeglina lülisambavalu ei tunne.
Seljavalud jaotatakse spetsiifiliseks ja mittespetsiifiliseks. Spetsiifiline seljavalu moodustab umbes viis protsenti kogu seljavalude üldhulgast ja sel juhul on olemas konkreetne lülisamba patoloogia (radikulaarne sündroom, fassett-sündroom, spinaalstenoos, lülimurd jt).