Vähem kui aasta tagasi lõpetas 18 aastat Norra laskesuusatamise koondisesse kuulunud Halvard Hanevold Hantõ-Mansiiskis oma profikarjääri, jõudes 40-aastaselt MK-etapil 40. korda poodiumile. Nüüd on Norra veteran Lääne-Siberi linnakeses tagasi, aga seekord juba sootuks uues rollis.
Vanima norralasena Vancouveris olümpiakulla võitnud 41-aastane Hanevold on pärast karjääri lõppu tegutsenud Norra rahvusringhäälingu (NRK) laskesuusatamise kommentaatorina, Hantõ-Mansiiski MMilt edastab kolmekordne olümpiavõitja ja viiekordne maailmameister reportaaže raadiokuulajatele.
Lõpetasite siin vähem kui aasta tagasi oma karjääri. Nüüd olete tagasi, kuid täiesti uute ülesannetega. Kuidas oli siia tagasi tulla?
See oli väga meeldiv, mulle on Hantõ-Mansiisk alati meeldinud. 2003. aastal tulin siin maailmameistriks ja eelmisel aastal sain oma karjääri viimases sõidus 3. koha. Ma ei osanud uneski näha, et mu viimane aasta nii hästi võiks minna. Tean, kui väike vahe on edu ja ebaõnne vahel. Töötasin kõvasti ja olen väga uhke kõige üle, mis ma oma karjääri viimasel hooajal saavutada suutsin. Tipus lõpetamine on parim.
Oli see kuidagi teistsugune tunne ka, et tulite siia teadmisega – te pole see, kes relva selga ja suusad alla paneb, et medalite eest võidelda?
See oli jah pisut kummaline tunne. Ausalt öeldes polnud ma ülemäära elevil, varem MMile minnes oli alati tunne, et lähen midagi väga tähtsat tegema. Nüüd olin lihtsalt põnevil, sest see on uus väljakutse ja teadsin, et pean siin palju tööd tegema, ja olin selle pärast ka natuke närvis. Aga see pole ikka päris sama tähtis, kui lähed MMile kuldmedalit jahtima.
Millega te pärast karjääri lõpetamist tegelenud olete?
Lõin oma konsultatsioonifirma, käin inimestele loenguid pidamas (Hanevold õppis ülikoolis majandusteadust – toim), lisaks töötan NRKs nii raadio- kui telekommentaatorina. Peale selle on mul veel mitmeid teisi projekte.
Kas vahel igatsete ka MK-sarjas võistlemist?
Väga meeldiv on olla tippsportlane, kui sa tead, et töötad kindla eesmärgi nimel, mingis mõttes on see üsna lihtne elu. Mõnikord igatsen seda ja igatsen ka seda tunnet, mis on pärast väga head võistlust. Igatsen seda põnevust. Aga samas jõudsin punkti, kus mõistsin, et mul on aeg karjäär lõpetada, ja ma olen sellega rahul. Ma ei muudaks praegu oma elus midagi, kuid muidugi on teatud asju, mida ma oma n-ö endisest elust igatsen.
Ometi ei suutnud te laskesuusatamisest kaua eemal olla ja alustasite tööd kommentaatorina.
Jah, see oli alati minu eesmärk – leida endale roll, mis aitaks mul laskesuusatamisega kursis olla ja võimaldaks mul ka edaspidi suhelda kõigi nende inimestega, kellega aastaid koos olen olnud. Laskesuusatamine on suur osa minu elust, olen sellega tipptasemel tegelenud juba 20-aastasest saadik, ma lihtsalt ei suutnud sellest eemal olla.
Kas olite enne esimest kommentaatoritööd närvis?
Muidugi! Ma polnud ju varem midagi sellist teinud, ja kui ma mõtlesin, et mind kuulab vähemalt mitusada tuhat inimest, võib-olla isegi miljon, tuli närv sisse, sest ma ei tahtnud midagi sassi ajada.
Kas kommentaatorina näete ala ka kuidagi teisiti kui sportlasena?
Olen mõistnud, et kommentaatorina on ootused suuremad, ma kipun sportlastelt liiga palju ootama, et kui norralased poodiumile ei jõua, pole see piisavalt hea. Aga samas tuleb endale kogu aeg meelde tuletada, kui raske see on ja kui kõvasti ma ise vaeva pidin nägema, et näiteks esikümnesse jõuda. Usun, et endise sportlasena praegusi laskesuusatajaid kritiseerides on tähtis, et meenutaksin enda kogemusi ja peaksin meeles, et ka mina polnud alati täiuslik, aga samas on see nüüd minu töö ja ma pean välja ütlema, mida nad teevad hästi ja mida halvasti. Pean olema aus, mitte kõike ilustama.
Kas tänu kommentaatoritööle olete hakanud ka ajakirjanike tegemistele teise pilguga vaatama?
Mul oli juba varem üsna normaalne ettekujutus, milline peaks olema sportlase ja ajakirjaniku läbisaamine, aga mõistan nüüd seda, kui tähtis on ajakirjanikule, et sportlane oleks aus ja avatud ning tahaks rääkida. Samas näen, et kõik ajakirjanikud ei mõista, et sportlased vajavad ka endale aega. Sportlaste jaoks on esmatähtis võistlustele keskenduda, aga osa ajakirjanikke arvab, et kõige tähtsam on pidevalt sportlastest midagi kirjutada. Usun, et tõde on kuskil nende kahe äärmuse keskel.
Kas nõustute, et laskesuusatamises on mingil määral toimumas generatsioonide vahetus? Kaks aastat tagasi olite koos Ole Einar Bjørndaleni ja Lars Bergeriga MMil sprindis poodiumil, teie keskmine vanus oli 34, samas kui tänavu oli esikolmiku keskmine vanus 22.
Ma ei ütleks, et see on generatsioonide vahetus, vaid lihtsalt väga tugevad noored on peale tulnud ja nüüd on suurem grupp neid sportlasi, kes on võimelised medalite eest võitlema, nii noored kui vanad. Tipp on laienenud ja see teeb konkurentsi palju tugevamaks. Enam pole lihtne domineerida, üks sportlane ei saa kogu aeg tipus olla, paljud on nii suusakiiruse kui ka laskmise poolest väga tugevad.
Ja sellepärast te pärast jälitussõitu ütlesitegi, et poleks tahtnud rajal olla, sest poleks suutnud esiotsa meestega võistelda?
Jaa (naerab)! Martin Fourcade, Emil Hegle Svendsen ja Tarjei Bø olid jälitussõidus hirmuäratavalt tugevad, ma poleks tahtnud nende vastu võidelda, olen rahul, et ma seda enam tegema ei pea.
Norra laskesuusatajad on pidevalt tipus, ka tänavu. Kuidas teie Norra edu selgitaksite? Hea süsteem või andekad sportlased?
Meil on pikka aega olnud väga tugev koondis, kus noored on vanemate ja kogenumatega saanud koos olla ja tänu sellele on nad ka ise paremaks muutunud, näiteks Tarjei ja Emil. Meil on palju häid sportlasi, hea süsteem, palju sponsoreid, palju raha, tänu kõigele sellele olemegi edu saavutanud. Lisaks on ka koondises tihe konkurents, mis paneb kõiki veel rohkem pingutama.
On see teie jaoks üllatus, kui tugev Tarjei Bø (22-aastane norralane on MK-sarja üldliider – toim) oma esimesel hooajal on olnud?
Tuleb tunnistada, et on küll. Olen tema üle väga uhke, mitte ainult sellepärast, et ta on teinud mõned väga head võistlused, vaid pigem seetõttu, et ta on terve hooaja parim olnud, ta oli detsembris tipus ja on ka nüüd parimate seas, see on muljetavaldav. Ta pole vaid vähestel võistlustel viie sekka mahtunud, see on vapustav statistika.
Aga põhjus peitub selles, et tal on väga hea ettevalmistus, ta treenis suvel kõvasti ja on füüsiliselt tugev ning laseb ka väga hästi. Ta on väga positiivne inimene ja võtab asju vabalt, ei lase meedial ennast häirida, tundub, et ta saab kõigest ja kõigilt kuhjaga energiat. Talle meeldib laskesuusatamise juures kõik – treenimine, treeningute vahel puhkamine, võistlemine, pinge all laskmine, tähelepanu, tüdrukud, auhinnaraha, kõik!
Laskesuusatamise kuningaks kutsutaval Ole Einar Bjørndalenil ei läinud sprindis ja jälitussõidus just kõige paremini, juba liiguvad ka jutud, et tema karjäär on allamäge liikumas.
Ei, kindlasti mitte. Tal on praegu veidi raskusi, võib-olla suudab ta juba MMil sellest seisust välja tulla, aga kui ei, siis kindlasti kevadel või suvel, ta leiab uue strateegia, kuidas tippu tagasi murda, ja olen veendunud, et just seda ta järgmisel hooajal ka teeb. Tean seda omast kogemusest – 2006. aasta oli minu jaoks päris hea, aga järgmine hooaeg üsna halb. Hakkasin mõtlema, et äkki olengi liiga vana ja kõik on läbi, aga siis seadsin endale uue eesmärgi, minna 2010. aastal Vancouverisse. Mõtlesin enda jaoks kõik ringi ja läks hästi.
Halvard Hanevold
• Sündinud 3. detsembril 1969
Parimad saavutused
Olümpiamängud:
• 1998 Naganos – kuldmedal 20 km tavadistantsil
• 2002 Salt Lake Citys – kuldmedal 4 x 7,5 km teatesõidus
• 2010 Vancouveris – kuldmedal 4 x 7,5 km teatesõidus
• lisaks võitnud kaks hõbedat ja ühe pronksi
Maailmameistrivõistlused:
• 1995 Pokljukas – kuldmedal patrullsuusatamises
• 1998 Hochfilzenis – kuldmedal patrullsuusatamises
• 2003 Hantõ-Mansiiskis – kuldmedal 20 km tavadistantsil
• 2005 Hochfilzenis – kuldmedal 4 x 7,5 km teatesõidus
• 2009 Pyeongchangis – kuldmedal 4 x 7,5 km teatesõidus
• lisaks võitnud seitse hõbemedalit ja neli pronksi
MK-sari
• Võitnud kümme etappi ja jõudnud 40 korral poodiumile.
• Sai MK-sarja üldarvestuses kahel korral 4. koha – 1998. ja 2004. aastal.