Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kas Eesti aerutajad kraapisid välja lotovõidu?

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Eesti koondise uus peatreener Imre Pulai. | FOTO: Erakogu

AERUTAMINE. Pole just igapäevane, et mõni Eesti koondis saab lubada endale luksust treenida olümpiavõitja juhendamisel. Aerutajatel see õnnestus, kusjuures alaliit ei pidanud 2000. aastal Sydneys esimeseks tulnud ungarlase Imre Pulai palkamiseks isegi SMS-laenu võtma. Vastupidi, Eesti aerutamisföderatsiooni president Martin Ilumets kinnitab, et eelarve peaaegu sama suur kui mullu.

Seda, kas Pulai on Eesti spordi jaoks lotovõit või mitte, näeb hiljemalt kolme ja poole aasta pärast, kui aerutajad jagavad olümpiamedaleid Tokyos. Mäletatavasti Riosse eestlasi ei pääsenud ja viimati võistles mõni meie aerutaja hiiglaslikul spordipeol 2000. aastal, kui Hain Helde sõitis ühekanuul välja 18. ja 25. koha.

«Saime maksimaalsed võimalused minimaalse kuluga. Majanduslikult on Pulai meie jaoks väga hea variant,» räägib aasta tagasi alaliitu juhtima hakanud Ilumets rahulolevalt.

Nagu elus ikka, tulevad tutvused ja head suhted kasuks ka aerutamises. Osaliselt tänu nendele Pulai Eestisse tulebki. Aerutamiselule uut hingamist leida püüdnud eestlased hakkasid maad kompima 2016. aasta alguses ja esmalt toodi Piritale Rahvusvahelise aerutamisföderatsiooni abil Pulai kaasmaalane Csaba Szanto, kes tegi viiepäevase koolituse.

Ungari koolkonnast jäi nii hea mulje, et mõte kutsuda välistreener hakkaski aina hoogsamalt idanema. Kui kaks praegusaja andekaimat aerutajat Joosep Karlson ja Kaspar Sula pääsesid Ungari pealinnas Budapestis toimunud talentide laagrisse, puututi esimest korda kokku ka 49-aastase Pulaiga, kes tegutses laagris abitreenerina. Et olümpiavõitja polnud varem ühegi koondise juures peatreeneri ametis olnud, ei tekkinud tema Eestisse kutsumisel suuri takistusi.

«Pulai on inimesena väga hea mulje jätnud ja ta tõesti tahab meid aidata. Eestil on üsna väike koondis: neli tippu ja noored. Usun, et ka talle on siit mugav alustada. Koondis hakkab päris palju Ungaris harjutama ja tänu Pulaile oleme Budapesti aerutamiskeskuses alati teretulnud. Kui koondislased on Eestis, tuleb ta loomulikult siia,» ütleb Ilumets.

Kelle peale lootused rajatud on? 21-aastane ühekanuusõitja Karlson kerkis mullu siinse aerutamise liidriks, kui tuli EMil 1000 meetri distantsil üheksandaks. Sula (26) ja Kaarel Alupere (23) üritavad jätkuvalt läbilööki kahesüstal ning kogenud Tarmo Tootsi (34) sõidab ühesüsta.

Ungari sportlased on suveolümpiamängudel läbi aegade võidetud medalite arvestuses 10. kohal ja oma panuse on andnud ka aerutajad. Riost toodi koju kolm kuldmedalit ja viimati jäädi väärismetallita 1948. aastal.

Lisaks Sydney olümpia kahekanuu kullale tõusis madjarite seas legendi staatuses Pulai pjedestaalile ka 1996. Atlantas, võites ühekanuul pronksi. Ent uskuge või mitte, 201 cm pikkuse vägilase sportlaskarjäär pole veel läbi! Eesti aerutajate treenimise kõrvalt loodab ta kelgutajana pääseda 2018. aasta Pyeongchangi taliolümpiale. Aeg-ajalt võib teda harjutamas näha ka legendaarsel Sigulda rajal.

Kast:

Imre Pulai

Sündinud 14. novembril 1967 Budapestis

1993, 1994, 2003 – aerutamise neljakanuu maailmameister (1000 m)

1995 – ühekanuu maailmameister (1000 m), Ungari aasta meessportlane

1996 – ühekanuu Atlanta olümpiapronks (500 m)

2000 – kahekanuu Sydeney olümpiavõitja (500 m)

2017 – ... – Eesti aerutamiskoondise peatreener

Tagasi üles