Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Olümpiavõitja toob Eesti aerutamisse uue hingamise

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Imre Pulai | FOTO: MARGUS ANSU/PM/SCANPIX BALTICS

Eesti aerutamiskoondise liikmetel oli üleeile emotsiooniderohke päev – esmalt kohtuti esimest korda koondise uue peatreeneri, Ungari legendaarse kanuumehe Imre Pulaiga, seejärel mindi tänama enamikule Tartu aerutajatest esimeseks treeneriks olnud Henn Hollot, kes otsustas 76-aastaselt treeneritöö lõpetada.

Kui eelmise aasta juunis sahistati võimalusest, et Eesti aerutamiskoondise uueks peatreeneriks võib saada Sydneys kahekanuul olümpiavõitjaks tulnud Pulai, tekkis koondise sportlastes lootus ja põnevus. Läks ju süstameestel tunamullune hooaeg, mil esimest korda istuti neljasüsta, sisuliselt raisku. Mõnest sähvatusest hoolimata jäi põhieesmärk – pääseda Rio olümpiale – MMil ebaõnnestumise tõttu täitmata. Ka mullune hooaeg oli põrumise kategooriasse liigitumisele lähedal, kuid 21-aastane ühekanuusõitja Joosep Karlson tõi EMil 1000 meetri üheksanda ning 5000 meetri kuuenda kohaga kastanid tulest välja.

Seega on ootused algava olümpiatsükli suhtes suured. «Näeme lõpuks ära, kas meist saab asja,» lausus Kaarel Alupere (23), kes sõidab kahesüsta koos Kaspar Sulaga (26). Lisaks kuuluvad koondisse veel mõistagi Karlson ning suurte kogemustepagasiga ühesüstal võistlev 34-aastane Tarmo Tootsi.

Kuigi värske peatreener Pulai on end tõestanud kõva sportlasena, pole ta treenerina eriti kogenud. Eesti aerutamistippude juhendamine on tema esimene peatreeneritöö. Samas ei kahtle keegi asjaosalistest Pulai võimetes – tegu on ikkagi olümpiavõitja ja neljakordse maailmameistriga, kes ise on oma teadmised omandanud aerutamismaailma tipptreenerite käest.

Nii väiksena pole Eesti aerutajad end ammu tundud. Pildil Joosep Karlson (vasakult), Kaarel Alupere, Imre Pulai, Tarmo Tootsi ja Kaspar Sula : Foto MARGUS ANSU TARTU POSTIMEES | FOTO: MARGUS ANSU/PM/SCANPIX BALTICS

Tema koostatud treeninguplaani järgi on Karlson ja Tootsi jõusaalis treeninud kolm nädalat ning esialgu on sportlastel muljed head. Samas saab Pulai alles sel nädalal atleetidest selgema pildi, misjärel muutuvad ka treeningkavad spetsiifilisemaks. Kuna ungarlane on eelkõige kanuumees, on tal lihtsam treenida mullu koondise liidriks tõusnud Karlsoni. Tema kohta jagub Pulail ka kiidusõnu. «Joosepil on väga hea tehnika ja tunnetus. Paari asja on vaja veel lihvida, samas pole need kerged asjad,» rääkis treener.

Pulaiga sõlmiti nelja-aastane leping ning talle on seatud eesmärgiks aerutajad 2020. aasta Tokyo olümpiale viia. Samas rõhutavad koondislased, et tänavu, mil on kavas nii MM kui EM, ei pruugi värskelt alanud koostöö veel vilju kanda. «Selle hooaja tulemused sõltuvad paljuski sellest, mida me ise viimased viis kuud teinud oleme,» sõnas Sula. Tegelikult soovisidki aerutajad, et koostöö Pulaiga oleks alanud möödunud aasta septembris, hiljemalt oktoobris. «Oleks oodanud, et see läheb õlitatumalt, kuid asi venis natuke. Esimese hooaja ebaõnnestumisest ei tasu kindlasti lasta end häirida, aga see ei tähenda ka, et me tohiks endale seda lubada,» tõdes Karslon.

Esimese kohtumise järel rõõmustas Pulaid ehk kõige rohkem aerutajate hea suusavorm. Ta küll teadis, et talvisel ajal teevad sportlased võhmatrenni lumel, kuid hea üllatusena tuli talle meeste võime suuskadel sedavõrd kiiresti sõita. «Ta arvas, et suusatame tunni ajaga kümme kilomeetrit. Selliseks trenniks ei tahaks aga suusasaapaidki jalga panna,» naljatas Tootsi. Aerutajatel on igal aastal sõltuvalt Tartu maratoni toimumisest kavas Otepää ja Elva vahelistel suusaradadel oma vormi testida. 63 km pikkuse katsumuse läbimiseks kulub meestel sisuliselt kolm tundi. Rekordiomanik koondises on Karlson, kes tunamullu sai kirja aja 3:01.28.

Pildil Imre Pulai (esiplaanilt), EAF president Martin Ilumets ja koondise liikmed. Foto MARGUS ANSU TARTU POSTIMEES | FOTO: MARGUS ANSU/PM/SCANPIX BALTICS

Sama normaalne, nagu eestlasele on suusatamine, on ungarlasele aerutamine. «Iga ungarlane on vähemalt korra paadis istunud. See sport on neil natukene teises mastaabis,» selgitas Tootsi. Just seetõttu loodavad koondislased, et Pulai toob Eestisse eelkõige oskusteabe. Praegu peavad aerutajad enda suurimaks miinuseks oskust õigesti treenida. «Oleme aerutajatega tavainimeste mõistes imelikud olnud. Need koormused, mida me talunud oleme, on olnud väga suured. Tühja rapsimist on samuti palju olnud. Kui võistlustel ei tule, siis teeme sellepärast kaks korda rohkem trenni. Selle meetodiga kaugele ei aeruta,» tõdes Karlson.

Alupere lisas, et olümpiavõitja silmapaar annab treeningutel lisamotivatsiooni. «Kui on selline raske tsükkel ja mõtled, et mille jaoks ma seda teen, siis tead, et sul on inimene kõrval, kes on selle asja ise läbi teinud. Ta on nii vägevast aerutamiskoolkonnast ning me usaldame, et ta teeb kindlasti õiget asja.»

Samas peab noorpõlves treeningutelt kõrvalehiilimise tõttu Sumáki (ungari keeles «vassija» – toim) hüüdnime teeninud Pulai aega jagama ka oma teise armastuse, kelgutamisega. Kui 201 sentimeetri pikkune Pulai alustas 2005. aastal talisportlase karjääri, ei soostunud ta pea ees rennist alla tulema. «Olen skeletoni jaoks liiga pikk, seetõttu valisin bobikelgutamise,» selgitas Pulai. Tema suur unistus on pääseda 2018. aasta taliolümpiale, kuhu ta proovib kvalifitseeruda nii kahesel kui neljasel bobikelgul. Siiski lubas ungarlane, et tema põhitöö on viia Eesti aerutajad olümpiale. «See on palju tõenäolisem kui see, et mina jõuan taliolümpiale,» lausus ta naerdes.

Eile lõppes edukalt ka Eesti kahesüstameeste projekt, millega koguti eelseisvaks hooajaks lisaraha. Ühisrahastuse käigus toetati Aluperet ja Sulat rohkem kui 4700 euroga, tänu millele saavad sportlased vajalikes ettevalmistuslaagrites osaleda.

Joosep Karlson. Foto: | FOTO: EAF
Tagasi üles