/nginx/o/2014/01/13/2749532t1h7711.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/05/11/6650151t1hf5ae.jpg)
Tänapäeva Meistrite liiga ei ole kunagi näinud meeskonda, kes suudaks oma tiitlit kaitsta. Madridi Realist sai läbi ajaloo viies klubi, kellel on võimalus finaalis see seeria lõpetada.
Meistrite liiga päevik: Madridi Real seisab ajaloolise saavutuse lävel (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1992. aastal brändimuutuse läbi teinud Meistrite liigas on seejärel tiitlikaitsjana finaali jõudnud AC Milan, Amsterdami Ajax, Torino Juventus ja Manchester United. Kõik nimetatud tiimid lahkusid nendes mängudes väljakult aga kaotajana.
Kas Realil õnnestub needus murda, selgub juba 3. juunil Cardiffis. Finaalis ootab valitsevat meistrit ees Juventus.
Kui teisipäeval finaalipääsme saanud Juventus on sel hooajal olnud imelises hoos, siis palliväljakul näidatu üle ei saa kurta ka Real.
Madridi klubi kuulsast mängijast ja nüüdsest peatreenerist Zinedine Zidane’ist räägitakse juba praegu legende. Oma esimesel hooajal Reali juhendajana võitis ta ju kohe Meistrite liiga. Tänavu ollakse lisaks suurepärastele mängudele Euroopa kõige tugevamas klubisarjas teel ka Hispaania meistritiitli poole.
Madridi klubi edust rääkides tuuakse aga eelkõige esile tõika, et võrreldes Reali eelmise staaride tiimiga (aastad 2000–2007) on seekord rohkem panustatud kogu meeskonna tasakaalule.
Nii meenutatakse veel praegugi tänutundega mehi, kes tõid omal ajal klubisse praegu võistkonna liidrite sekka kuuluvad Sergio Ramose ja Marcelo. Mõlemad kaitsemängijad olid tiimiga liitudes kõigest 19-aastased.
Madridi klubi puhul räägitaksegi aina enam, et nad suudavad üleminekuturul tegutseda varasemast targemini ja enam ei lööda kõiki ainult rahapakiga uimaseks.
Näiteks Toni Kroos ja Isco suudeti klubisse meelitada FC Barcelona nina alt. Magus oli ka Hispaania jalgpalli järgmise suure talendi Marco Asensio endale saamine ja seda taas võitluses Kataloonia suurklubiga.
Madridis on seega loodud kõik eeldused, et aastate pärast võiks rääkida praegusest ajast kui Reali ajastust. Selleks vajatakse aga võitu 3. juunil toimuvas finaalis. Just niimoodi kirjutaks Real oma nime ajalukku – nad oleksid ju ikkagi esimene tiim, kes suudab tiitlit kaitsta.
----------
KOLMAPÄEV, 10. MAI
Mees, kelle pärast valab FC Barcelona krokodillipisaraid
34-aastane brasiillane Dani Alves on aastaid kuulunud maailma parimate paremkaitsjate sekka. Eelmisel aastal leidis FC Barcelona, et neile ei ole kogenud brasiillast enam vaja. Kaheksa hooaega Kataloonia suurklubis pallinud mehe korjas üles Torino Juventus, kes võib nüüd rõõmust käsi hõõruda. FC Barcelona jalgpalliklubile oli Dani Alvesest loobumine samal ajal aga viimaste aastate üks suuremaid eksimusi.
FC Barcelona jaoks lõppes tänavune Meistrite liiga hooaeg hävinguga, kui veerandfinaalis jäädi kahe mängu kokkuvõttes 0:3 alla just Juventusele. Seejuures oli katalaanide üheks suuremaks probleemiks suutmatus täita paremkaitsja positsioon.
Barcelonas juba liiga vanaks tembeldatud Dani Alves on Meistrite liiga otsustavas faasis tõestanud, et ta kanti liiga vara maha. Veerandfinaalis Barcelona vastu oli mees briljantne, samamoodi ka poolfinaalis AS Monaco vastu.
Monaco vastu peetud mängudes näitas brasiillane oma suurepäraseid oskusi rünnakul – ta oli osaline kõigis neljas Prantsusmaa tipptiimile löödud väravas.
«Mulle meeldib olla armastatud. Kui mind ei armastata, siis ma lahkun,» rääkis Dani Alves veebruaris ABC vahendusel, miks ta lõpuks vabaagendina Barcelonast lahkus. «Oma viimastel hooaegadel kuulsin ma pidevalt, et ma lahkun Barcelonast. Samas ei suutnud keegi mulle seda näkku öelda. Viimase lepingupikenduse sain ma üldse ainult seetõttu, et klubile määrati mängijate ostmise keeld.»
Meistrite liigas saab Dani Alvest taas näha 3. juunil Cardiffis peetavas finaalis. Juventuse särgis saab teda näha ka järgmisel hooajal ning tõenäoliselt ka ülejärgmisel.
:format(webp)/nginx/o/2017/05/10/6646853t1hd659.jpg)
---------
TEISIPÄEV, 9. MAI
Kas näeme superkoosseisu viimast korda euroväljakutel?
Euroopa klubijalgpallis on sel hooajal olnud tõeliseks sensatsiooniks AS Monaco meeskond. Prantsusmaa meistrivõistlustel ollakse teel kuldmedalite poole ning Meistrite liigas on jõutud poolfinaali. Uue hooaja poole vaadates on aga paljude huulil küsimus: «Millise koosseisuga mängib AS Monaco järgmisel hooajal?»
Venelasest miljardärile Dmitri Rõbolovlevile kuuluv klubi on aastate jooksul teinud üleminekuturul küll suuri oste, kuid pigem ollakse ikkagi sellise meeskonna rollis, kes müüb enda säravamad staarid maha ja vaatab seejärel edasi.
Nii on mitmed Euroopa tipptiimid asunud jahtima Monaco mängumehi ja see omakorda on tekitanud küsimuse, kas sel nädalal näeme Euroopa vutiväljakutel praegust võimekat Monaco koosseisu viimast korda sellises rivistuses koos mängimas? Arvestades, et Monaco on Meistrite liiga poolfinaaliseeria avamängu järel Juventuse vastu 0:2 kaotusseisus, siis võib just niimoodi olla.
Suvel saab jalgpallituru suurimaks müügiartikliks olema kindlasti 18-aastane ründaja Kylian Mbappe. Selle hooaja tõeline sensatsioon on väidetavalt 100 miljoni euro eest siirdumas Madridi Reali.
Potentsiaalseid nimekaid kosilasi on teistelgi Monaco noortel tähtmängijatel. 21-aastane Prantsusmaa koondise poolkaitsja Thomas Lemar on Prantsusmaa meedia teatel juba Madridi Atletico vaateväljas.
Teiste suurklubide huviorbiidis on ka Bernardo Silva, Fabinho, Djibril Sidibe, Benjamin Mendy ja Tiemoue Bakayoko. Nii on juba nalja visatud, et vaja läheks selgeltnägijate kristallkuuli, et selgeks teha Monaco koosseis, kes jookseb väljakule järgmise hooaja Meistrite liiga mängudes.
:format(webp)/nginx/o/2017/05/09/6639859t1h76f1.jpg)
Väidetavalt on Monacost lahkumas ka peatreener Leonardo Jardim. Portugallase vastu tuntakse suurt huvi Premier League’ist.
Monaco on seejuures sarnases seisus olnud ka varem. 2004. aastal Meistrite liiga finaali jõudmise järel asusid Euroopa suurklubid samuti nende mängijaid jahtima. FC Portole kaotatud finaali järel lahkusid klubist Ludovic Giuly, Jerome Rothen, Dado Prso, Fernando Morientes ja Edouard Cisse.
Kui 2013. aastal tundus (Monaco ostis 130 miljoni euro eest Radamel Falcao, James Rodrigueze ja Joao Moutinho), et Monaco sihiks on tõusta tõeliste suurklubide sekka, siis seejärel on suurostudele tõmmatud kriips peale ja pigem on otsitud noori andeid, kes on hiljem rahaks tehtud.
Monaco omanik Rõbolovlev lõpetas suure raha kulutamise väidetavalt kahel põhjusel. Esiteks hakati jälgima rohkem Financial Fair Play reegleid ning teiseks kaotas venelasest miljardär lahutuse käigus poole oma varandusest.
Viimastel aastatel on Monacot hakatud nimetama Prantsusmaa vasteks FC Portole ehk tegu on tiimiga, kes kasvatab staare teistele suurklubidele.
Viimastel aastatel on Monacost liikunud suurklubidesse sellised tuntud mängumehed nagu James Rodriguez, Yannick Carrasco, Anthony Martial, Geoffrey Kondogbia, Layvin Kurzawa jt.
:format(webp)/nginx/o/2017/05/09/6639853t1h1074.jpg)
----------
NELJAPÄEV, 4. MAI
Riskantne 90 miljoni euro suurune panus hakkab end ära tasuma
Möödunud suvel saabus Torinosse uhke rahalaev, kui Manchester United maksis Paul Pogba eest Juventusele maailmarekordilised 105 miljonit eurot. Itaallased kartsid, et suur raha lendab ehk niisama tuulde ja kulutasid kiiresti sellest 90 miljonit Gonzalo Higuaini ostmiseks. Jalgpallimaailmas leiti, et Juventuse juhtkond on lihtsalt hulluks läinud.
:format(webp)/nginx/o/2017/05/04/6623093t1h7547.jpg)
9 kuud hiljem ollakse Torinos tehtud investeeringuga rahul. Ka mujal mõistetakse, et tegemist oli siiski targa ostuga – itaallastel on tee Meistrite liiga finaali valla ning suur teene on selles just Higuainil.
Juventus alistas poolfinaalseeria avamängus võõrsil AS Monaco 2:0. Kohtumise mõlemad väravad löönud Higuain oli seejuures Meistrite liiga eelnevas seitsmes play-off’i mängus kuivale jäänud. Üldse oli ta aga eelneva 24 mänguga ses sarjas saanud kirja kokku ainult 2 tabamust.
Higuaini personaalküsimuse juurde tagasi tulles tuleb tõdeda, et ründeäss on Itaalia liigas suutnud end küll tõestada, kuid suurtel areenidel on ta end aga tõestanud mehena, kes lööb vajalikul hetkel mööda.
Eelmisel hooajal Napoli eest mängides sai argentiinlane kõikide sarjade peale kokku kirja 38 väravat. Sellega tegi mees enda karjääri parima hooaja. Seega oligi ta üleminekuturul tõeliselt kuum kaup. Siiski tundus ligi 30-aastase ründaja eest 90 miljoni euro maksmine absurdne.
Juventus on Itaalia klubijalgpalli valitsenud juba aastaid ja praegu ollakse teel kuuenda järjestikkuse meistritiitli poole. Seega ei rahulda meeskonda enam edu kodumaal, vaid ihaletakse ka Euroopa klubivuti kõige tähtsamat tiitlit, Meistrite liiga karikat.
Viimastel aastatel on Juventus selle tarbeks teinud mitmeid suuri oste. Kaks aastat tagasi toodi enda ridadesse 32 miljoni euro eest maailma üheks andekamaks ründajaks peetav argentiinlane Paulo Dybala.
Eelmisel suvel hangiti hädavajalikku jõudu keskväljale – 32 miljoni euro eest osteti Miralem Pjanic. Paremkaitsesse toodi selle positsiooni üks paremaid mehi maailmas, Dani Alves.
Nii täitis Juventus ükshaaval meeskonna võtmepositsioone. Lõpuks jõuti tipuründajani. Juventus on ikka otsinud peamiselt täiendust koduliigast ja liiga parimaks ründajaks oli sel hetkel just Higuain. Mõeldud, tehtud. 90 miljonit eurot laoti letti ning nüüd ei kahetse Torinos seda kulutust enam keegi.
Pärast Monaco võrku löödud kahte palli on Higuain sel hooajal kõikide sarjade peale löönud 31 väravat. Sellega sai temast esimene Juventuse mängija viimase 15 aasta jooksul, kes löönud hooajaga üle 30 värava. Viimati sai sellega hakkama legendaarne David Trezeguet.
:format(webp)/nginx/o/2017/05/04/6623097t1h92a6.jpg)
------------
KOLMAPÄEV, 3. MAI
Madridi Realil ongi lõpuks selgrooga treener
Tänapäevased jalgpallifännid teavad Madridi Reali ikka klubina, kes ostab kokku suurel hulgal staarmängijaid ja üritab seejärel need mehed kõik korraga ka platsile mahutada. Aasta ja neli kuud Reali peatreenerina ametis olnud Zinedine Zidane on käitunud aga teisiti.
Loomulikult saadab ka Zidane võimaluse korral tähtsates kohtumistes oma suurimad staarid väljakule, sest reeglina on tegemist ikkagi ju väga heal tasemel mängumeestega. Samal ajal leiab ta ka võimalusi noorematele ja mitte nii nimekatele jalgpalluritele, kelle eest klubi ei ole maksnud kümneid ja kümneid miljoneid eurosid.
:format(webp)/nginx/o/2017/05/03/6617279t1h3d60.jpg)
Reali esimeses nö tähtede meeskonna (Galacticos I – algas Luis Figo soetamisega 2000. aastal ja lõppes David Beckhami klubist lahkumisega 2007. aastal) ajal tuli ikka korraga väljakule mahutada Zidane, Figo, Beckham, Ronaldo, Raul jne. Ehk ikka hulgaliselt ründavaid mängijaid.
Näiteks müüdi maha keskväljal kõvasti musta tööd rabanud ja meeskonnale ülimalt kasulik olnud Claude Makelele. Makelele saadeti Londoni Chelseasse, kuna ta ei olnud piisavalt atraktiivne mängija ja tema särke ei müüdud miljonite kaupa.
Galacticos II (algas Cristiano Ronaldo ostmisega 2009. aastal) ajastul on samamoodi Reali treeneritel tulnud ikka väljakule saata kõik meeskonna suurimad tähed. Kui Jose Mourinho sai veel valida, milliseid staare ta tahab, siis näiteks Carlo Ancelottil nii hästi ei läinud.
Kui Ancelottile toodi 2014. aasta suvel meeskonda suure raha eest James Rodriguez ja ka Toni Kroos, siis tuli mõlemale mehele leida ka koht algkoosseisus. Nii sai näiteks Müncheni Bayernis ründava poolkaitsjana tegutsenud Kroosist esimese hooga kaitsev poolkaitsja, sest poolkaitsjatena tuli veel väljakule saata eelpool mainitud Rodriguez ja ka Luka Modric. Ründeliini pidid aga kindlasti moodustama Cristiano Ronaldo, Gareth Bale ja Karim Benzema.
Kui Ancelotti vallandamise järel pool aastat Reali juhendaja ametit proovida saanud Rafael Benitez kukkus selles rollis igati läbi, siis mullu tööpostile asunud Zidane on suutnud aina enam sisse tuua oma soove.
Nii on näiteks Rodriguez leidnud end tähtsates mängudes enamasti pingilt ja keskväljal teeb kaitseliini ees kõvasti musta tööd hoopis Casemiro. Ehk asjad on justkui samamoodi nagu üle kümne aasta tagasi, kui sarnases rollis oli Claude Makelele.
Lisaks särgimüügiturul väheatraktiivse Casemiro mängitamisele on Zidane julgelt saatnud väljakule ka teisi rahvusvaheliselt vähem tuntud mängijaid.
:format(webp)/nginx/o/2017/05/03/6617281t1h4b3a.jpg)
Kui juba eelmisel hooajal teenis tublisti mänguaega ääreründajast klubi enda kasvandik Lucas Vazquez, siis sel hooajal on Zidane julgelt usaldanud 21-aastast Marco Asensiot.
Ilmselt hollandlannast ema mõjutuste tõttu legendaarse Hollandi koondislase Marco van Basteni järgi nime saanud Hispaania koondise ründava poolkaitsja eest maksis Real 2014. aastal kõigest 4 miljonit eurot.
Võrreldes James Rodrigueze eest lauale laotud 80 miljoni euroga on tegemist kommirahaga ja seetõttu ei pruugi klubi president Florentino Perez olla just vaimustuses, kui näiteks Asensio mängib ja Kolumbia koondise suurim staar nühib samal ajal pinki.
Lisaks on Zidane sel hooajal mitmel puhul andnud klubi suurtele staaridele puhkepäevi, et neid hoida vajadusel tähtsamateks mängudeks. Nii on juhendaja jätnud Cristiano Ronaldo näiteks 13 korda teadlikult kohtumisest eemale.
Hispaaniast on kõige selle peale kostunud juba kõlakaid, et klubi suurtele isadele ei meeldi Zidane’i poolt tehtav mängijate valik ja nii olevat läbisaamine treeneri ja tiimi juhtkonna vahel üsnagi keeruline. Isegi on spekuleeritud sellega, et ühegi tiitlita jäämise korral näidatakse endisele Prantsusmaa koondislasele lihtsalt ust. Vähemalt on Zidane aga tõestanud, et kõva selgrooga on võimalik ka Realis mängitada just selliseid mehi nagu juhendaja ise tahab.
Lisaks on Real parasjagu teel kahe tiitli poole – Hispaania liigas on just nemad kõige soodsamas seisus ning Meistrite liigas ollakse pärast poolfinaali avamängus linnarivaali Atletico 3:0 alistamist sisuliselt ühe jalaga finaalis.
:format(webp)/nginx/o/2017/05/03/6617283t1h90b2.jpg)
----------
TEISIPÄEV, 2. MAI
Madridi Reali ajalooline võimalus
1992. aastal brändimuutuse läbi teinud Euroopa kõige mainekamas klubisarjas Meistrite liigas ei ole seejärel ükski meeskond suutnud veel oma tiitlit kaitsta. Sel aastal püsib see võimalus jätkuvalt õhus, mullune meister Madridi Real on jõudnud taas nelja parema sekka.
Postimees vaatab poolfinaalide eel otsa konkurentsi jäänud neljale meeskonnale ning vaatab, kellel on suurimad võimalused tiitli võitmiseks.
:format(webp)/nginx/o/2017/05/02/6614489t1h1953.jpg)
1. Madridi Real – läbi sarja ajaloo on Real 11 tiitliga kõige edukam klubi Meistrite liigas, kuid nagu kõik teavad, kunagi ei ole küllalt ja Madridi suurklubi tahab oma nime igal võimalikul moel ajalukku kirjutada. Seekord siis meeskonnana, kes suudab esimesena tiitlit kaitsta.
Nende seisu muudab veidike keerulisemaks ehk tõsiasi, et samal ajal tuleb neil Hispaania liigas pidada tulist tiitliheitlust FC Barcelonaga.
Poolfinaalis Atletico vastu räägib nende kasuks aga kindlasti psühholoogiline eelis – Meistrite liigas on omavahel vastamisi oldud ka kolmel eelmisel hooajal ja kokkuvõttes on alati peale jäänud Real. Sealhulgas kahel korral finaalis.
2. Torino Juventus – Itaalia tippklubi on leidnud hooaja teises pooles väga hea hoo ning seda on demonstreeritud ka Euroopas. Kuna Itaalia meistritiitel on Juventusel sisuliselt juba käes, siis saavad nad kõik jõud suunata just Meistrite liigasse.
Lisaks võib Juventus rahul olla ka loosiga, sest poolfinaalis saavad nad mängida eeldatavalt nõrgima meeskonnaga, AS Monacoga.
Reaalsuses on sarja ajaloos kõige rohkem finaalis kaotanud Juventusel päris hea võimalus võita oma esimene tiitel pärast 1996. aastat.
3. Madridi Atletico – poolfinaalis Realiga kohtuv Madridi Atletico on viimastel aastatel olnud ehk kõige õnnetum klubi Meistrite liigas. Eelnevast kolmest hooajast kahel on jõutud finaali, kus on valusalt alla jäädud suurele linnarivaalile.
Kokku on Atletico klubi ajaloos mänginud kolmes Meistrite liiga finaalis ja alati kaotanud. Seega on neil jälle kätte jõudnud ajalooline võimalus see nukker seeria lõpetada.
Atletico olukorra muudab mõnevõrra raskemaks tõsiasi, et mitut nende olulist mängijat vaevab vigastus. Traumadega on hädas Juanfran ja Jose Gimenez.
4. AS Monaco – tänavuse hooaja suurüllataja AS Monaco on poolfinaali jõudmisega ületanud juba kõik ootused ja seatud eesmärgid. Kaotada ei ole neil enam midagi, kuid see-eest võita on hulgaliselt.
2004. aastal finaalis kaotajaks olnud Monaco on seejuures viimane Prantsuse klubi, kes Meistrite liigas esikoha peale mänginud.
Prantsusmaale läks karikas viimati aga 1993. aastal, kui Marseille alistas finaalis 1:0 AC Milani.
--------
23. APRILL
Kuidas on saanud Itaalias vihatud Juventusest saapamaa viimane lootus?
Klubijalgpalli absoluutsel tipptasemel on itaallaste viimaseks lootuseks jäänud Torino Juventus. Niimoodi on see olnud juba mitmel viimasel aastatel. Kui veel kümmekond aastat tagasi pallisid maailma parimad jalgpallurid just Itaalias, siis nüüd sörgitakse klubitasandil Inglismaa, Hispaania ja Saksamaa sabas. Kuidas on aga Juventus suutnud Serie A üldise tasemelanguse juures püsida Meistrite liigas tippkonkurentsis?
Itaalia klubi võitis viimati Meistrite liiga 2010. aastal, kui Jose Mourinho tüüris tiitlini Milano Interi. Kui Juventus välja arvata, siis jõudis mõni teine Itaalia klubi viimati 8 parema sekka 2012. aastal, kui sellega sai hakkama AC Milan.
Seejärel on kaks nimetatud Milano suurklubi tähtmängijatest sisuliselt tühjaks jooksnud ning praegu ei ole neil Meistrite liigasse enam üldse asja.
Juventuse kõrval on Euroopa kõige tugevamal klubiturniiril Itaalia tiimidest viimastel aastatel mängimas olnud enamasti AS Roma ja Napoli, kuid ka nemad ei ole päris tippu välja jõudnud. Nii loodavad itaallased ikka Juventus peale. Samas Itaalias ei ole Juventus just kõige armastatum klubi. Praegu liigutakse kuuenda järjestikkuse Itaalia meistritiitli poole ja see ei valmista loomulikult kõikidele sealsetele jalgpallifännidele rõõmu.
Rahaliselt ei suuda Itaalia tippklubid juba ammu teiste Euroopa suurtega võidelda. Juventus on aga teinud õigeid käike ja nemad püsivad seetõttu ka konkurentsis. Hooajal 2006/07 mängis Juventus kokkuleppemängude skandaali tõttu Itaalia tugevuselt teises liigas.
Tol ajal suudeti mõelda aga veidike kaugemale – tehti pikaajaline plaan, mille osaks oli uue staadioni ehitamine ja tippmängijate enda juures hoidmine.
Juventuse klubi on juba alates 1923. aastast kuulunud Agnellide perekonna valdusesse. Kuigi Juventus ei suuda rahaliselt võistelda näiteks Madridi Reali, FC barcelona ja Inglismaa suurklubidega, siis on neil piisavalt vahendeid, et soetada heal tasemel mängijaid. Kuna klubi on suurte traditsioonidega äriperekonna valduses, siis on neil olemas ka oskus rahaga ümber käia.
Nii on suudetud ka üleminekuturul teha väga mõistlikke käike. Tihti soetatakse endale mängijaid, kes on mõnes tippklubis maha kantud, kuid Juventus on osanud nad uuesti särama lüüa.
Praegu kahetsebki FC Barcelona, et nad eelmisel suvel lasid Dani Alvesel Juventusess siirduda. Keskväljal tegusid tegev Sami Khedira saadi üle-eelmisel suvel Madridi Realist üldse tasuta.
Ründefaasis tiimi üheks tähtsamaks mängijaks olev Juan Cuadrado on Londoni Chelseast hangitud aga laenulepingu alusel.
:format(webp)/nginx/o/2017/04/23/6581535t1hff22.jpg)
Samas on Juventus suutnud Itaalia kõrgliiga nõrgematest klubidest enda jaoks välja raalida tulevased staarid. Praegu on selles vallas parimaks näiteks Paulo Dybala, kelle eest maksti 2015. aastal Palermole 32 miljonit eurot. Nüüd on 23-aastase ründaja väärtus juba kolm korda suurem.
Konkurentidelt on üle tõmmatud ka veidike kogenumaid mängijaid – eelmisel suvel soetati 32 miljoni euro eest AS Romast nüüdseks 27-aastane Miralem Pjanic, kes on keskväljal tõusnud ülimalt oluliseks mängumeheks.
Lisaks sellele on Juventus ka tõestanud, et nad on valmis suurelt kulutama ja tõestama seeläbi oma kuulumist tipptiimide sekka.
Kui eelmisel suvel müüdi 105 miljoni euro eest Paul Pogba Manchester Unitedile, siis sellest summas 90 miljonit pandi kohe Gonzalo Higuaini ostmise alla.
Loomulikult on tähtis, et enda juures on suudetud hoida ka kodumaised tippmängijad, kes on juba noorte mängumeestena Juventusega liitunud. Näiteks Gianluigi Buffon, Leonardo Bonucci ja Giorgio Chiellini.
Nii ongi kokku saanud kooslus, millega klubi püüab oma ajaloo kolmandat Meistrite liiga tiitlit.
Juventuse võib mõnes tituleerida ka Meistrite liiga ajaloo kõige õnnetumaks meeskonnaks – finaalis on mängitud 8 korda ja neist kaotatud on koguni 6. See number teeb neist võistkonna, kes on aegade jooksul pidanud Euroopa kõige tugevama klubisarja finaalides vastu võtma kõige rohkem kaotusi. Teist kohta jagavad selles arvestuses Müncheni Bayern ja Lissaboni Benfica 5 finaalikaotusega.
Juventuse 2 tiitlivõitu pärinevad 1985. ja 1996. aastast. Esimese tiitlivõidu eel tuli kõigepealt vastu võtta 2 kaotust: 1973. ja 1983. aastal. Seejärel oldi kahes finaalis võidukad, kuid sealt edasi on kaotatud nii 1997., 1998., 2003. ja 2015. aasta finaal.
:format(webp)/nginx/o/2017/04/23/6581533t1h6aca.jpg)
--------
18. APRILL
Barcelona võimatu missioon vol 2
Jalgpalli armastatakse just selle ettearvamatuse tõttu. Samas teinekord osatakse esmalt müstilisena tunduvaid tulemusi oodata. Nüüd on taas kätte jõudmas päev, kui klubijalgpalli absoluutselt kõige kõrgemal tasemel oodatakse imet.
FC Barcelonalt oodati sel hooajal esimest korda imet 8. märtsil. Siis seda ka saadi.
Meistrite liiga kaheksandikfinaali avamängu võõrsil 0:4 PSG-le kaotanud Barcelona küttis külalistele Nou Campil 6:1 sauna ja sammus kaheksa parema sekka. Nüüd ollakse sisuliselt samasuguses seisus.
Veerandfinaali avamängus kaotati 0:3 Torino Juventusele ehk taas seisab neil ees võimatuna näiv missioon. Kui Euroopa klubijalgpallis suudab aga keegi sellised skoorid võiduks pöörata, siis on see tiim just FC Barcelona.
Olukorrale reaalselt otsa vaadates tuleb tõdeda, et praegune seis on katalaanidele isegi keerulisem. Tagasi on vaja küll lüüa üks värav vähem, kuid Juventuse oskus oma kaitse lukku keerata on PSGga võrreldes hoopis teisel tasemel.
Lisaks on Juventusel Itaalia meistritiitel sisuliselt taskus ehk kõik jõud ja ressursid saab suunata Meistrite liigasse. Raudkindla kaitseliini kõrval soovib end taas kord tõestada ka itaallaste ründeliin eesotsas Paulo Dybalaga.
Avamängus kõmmutas 23-aastane argentiinlane mäletatavasti kaks väravat. Vahepeal sõlmis ta küll Juventusega uue ja kopsakama lepingu, kuid enda turuväärtuse tõstmine käib iga päev.
Barcelonal ei jää seejuures üle muud kui rääkida, et seis ei ole lootusetu ja nad suudavad ka seekord kõik enda kasuks pöörata. «Peame uskuma, et suudame seda,» teatas katalaanide ründestaar Neymar Hispaania meediale.
:format(webp)/nginx/o/2017/04/18/6563885t1h1c5a.jpg)
-------
TEISIPÄEV, 11. APRILL
Kas Hispaania valitsemisaeg lõpetatakse?
Jalgpalli Meistrite liiga läheneb oma kulminatsioonile – konkurentsi on jäänud ainult kaheksa meeskonda ja täna tehakse algust ülipõnevate veerandfinaalidega. Seejuures tegi fortuuna seekord turniiri otsustava faasi ülimalt põnevaks – nimelt kohtuvad kaks suursoosikut Madridi Real ja Müncheni Bayern juba veerandfinaalis. Tõeliseks põnevusduelliks peaks kõigi eelduste kohaselt kujunema ka Torino Juventuse ja FC Barcelona vastasseis.
Kui kolmel eelmisel hooajal on Meistrite liiga tiitel läinud Hispaaniasse, siis kuuest finaalikohast on koguni viis läinud samuti Hispaaniasse. Ka sel hooajal on kaheksa parema seas koguni kolm klubi just Hispaaniast.
Postimees vaatab veerandfinaalide eel otsa konkurentsi jäänud kaheksale meeskonnale ning vaatab, kellel on suurimad võimalused tiitli võitmiseks. Kas hispaanlaste valitsemisaeg võiks saada lõpu?
:format(webp)/nginx/o/2017/04/11/6541047t1ha720.jpg)
1. Müncheni Bayern – Saksamaa suurklubi oli hooaja alguses uue peatreeneri Carlo Ancelotti käe all veidike kohmetu, kuid aja möödudes on aina enam leitud oma rütm.
Meistrite liiga kaheksandikfinaali hävitustöö Londoni Arsenali vastu näitas, et tegelikult on sakslastel sees olemas ülimalt suur potentsiaal.
2. Madridi Real – hooaja senist käiku vaadates võib eeldada, et tänavuse aasta võitja tuleb just Bayerni ja Reali veerandfinaalist. Kuigi Cristiano Ronaldo ei ole enam oma parimate päevade tasemel, siis on Madridi klubi esinenud vägagi veenvalt.
Zinedine Zidane on suutnud Reali staarid panna edukalt koos mängima ja selle tunnistuseks ollakse üle hulga aja teel ka Hispaania meistritiitli poole.
3. FC Barcelona - Hispaania suurklubi esitused on sel hooajal olnud küllaltki kõikuvad – kord on saadud ootamatuid kaotusi, kuid seejärel on suudetud näidata imelist mängu.
Barcelona 6:1 võit kaheksandikfinaali korduskohtumises PSG üle tõestab, et neid ei saa enne lõpuvilet kunagi maha kanda. Samas tiitli võitmiseks on nad olnud veidike liiga haavatavad.
4. Madridi Atletico – kindlalt Euroopa tippklubide sekka tõusnud Atletico on taas jõudnud Meistrite liiga otsustavasse faasi ja valmis suurele kolmikule lahingu andma.
Eelmise kolme aasta jooksul kahel korral finaali jõudnud Atletico võib loosiõnnega rahul olla, kuna vastu tuli neile veerandfinaali eeldatavalt kõige nõrgem meeskond ehk Leicester City. Samas turniiri järgmises faasis võib nende elu juba raskemaks minna.
5. Torino Juventus – Itaalia jalgpalli valitseja vajab oma positsiooni kinnistamiseks hädasti edu ka Meistrite liigas ning sellele on ka kõvasti panustatud.
Veerandfinaal Barcelonaga on itaallastele kõva väljakutse ning selles duellis ollakse pigem autsaider. Arvestades aga katalaanide kõikuvat vormi, siis võib tänavune aasta olla just Juventuse võimalus.
6. Dortmundi Borussia – hooajal 2012/13 Meistrite liiga finaali jõudmisega jalgpallimaailma vaimustanud Dortmund on tänavu näidanud Euroopas küpset ja head jalgpalli ning seninähtu põhjal ei ole nad veel oma lage saavutanud.
Bundesligas ei ole neid kõik küll nii libedalt läinud, kuid Meistrite liigas võivad nad eluga rahul olla. Lisaks naeratas ka loosiõnn, mis tõi vastu AS Monaco.
7. AS Monaco – Prantsusmaa tippklubi tänavune hooaeg on olnud imeline. Lisaks edule eurosarjas on nad Prantsusmaa kõrgliigas ka tabelijuhid.
Kogenud ja noorte mängumeeste edukas sulam tõestas Meistrite liiga kaheksandikfinaalis edukalt, et neilt võib kõike oodata. Veerandfinaali jõudmisega kipub sein nende ees siiski püsti tõusma.
8. Leicester City – mullune Inglismaa meister oli vahepeal väga sügavas augus, kust nüüdseks ollakse välja roninud.
Leicesteri edu Meistrite liigas on olnud küll muinasjutuline, kuid vaadates otsa kõikidele konkurentsi jäänud meeskondadele, siis suureks edukus vajavad nad ikkagi suurt imet.
--------
TEISIPÄEV, 14. MÄRTS
Kas muinasjutu kirjutamist jätkab Shakespeare?
«Ja kui nad liigast välja pole langenud, elavad nad õnnelikult edasi.» Selliselt võib joone alla tõmmata Inglismaa meistri Leicester City tänavusele hooajale, sest siniste rebaste muinasjutt on igal juhul otsa saanud. Tiitli jahtimise asemel peavad nad leidma taas kavaluse, mis aitaks neil kõrgliigasse püsima jääda – nagu tunamullugi.
Meistrite liigas on Leicesteril aga enne tänast õhtut võimalus muinasloole uus peatükk kirjutada. Ning kes oleks seda parem tegema, kui mees nimega Shakespeare! Senine abitreener, pärast kahte liigavõitu püsivalt ametisse nimetatud Craig Shakespeare on viimaks suutnud mängijatest kätte saada killukesegi sellest, mida nood näitasid eelmisel hooajal.
«Vaatame, mida suudate Leicesteris, kui väljas on kolm kraadi külma!» Ründaja Jamie Vardy õrritas tänaõhtuse korduskohtumise eel Sevilla mängijaid mõnuga, teades hästi – Leicesteril pole kaotada midagi, avamängu kodus 2:1 võitnud kahe viimase hooaja Euroopa liiga meistritel aga kõik.
Liverpooli ja Hull City alistamise järel peatreeneri töö hooaja lõpuni endale saanud Shakespeare julgeb suurelt unistada. «Loodan, et meeskond tuletab meelde kahes viimases kohtumises näidatu ja mängib samamoodi. Miks me ei võiks Meistrite liigat võita?»
/nginx/o/2017/03/14/6448573t1h53b1.jpg)
------
REEDE, 10. MÄRTS
Barcelona kangelased mängisid end legendideks
Kangelased! Legendid! Imeline! Selliste sõnadega tervitati Barcelona jalgpallimeeskonna mängijaid Hispaania päevalehtede esikaantel, kui Kataloonia au ja uhkus oli teinud midagi enneolematut – alistanud Meistrite liiga kaheksandikfinaali korduskohtumises 6:1 Paris Saint-Germaini ja kindlustanud 6:5 üldtulemusega edasipääsu.
Neljaväravalisest kaotusseisust polnud Meistrite liiga ajaloos seni mitte keegi välja tulnud, ent kui enne mängu kelleski 0:4 allajäämise võimalikku ümberpöörajat üldse nähti, siis just Barcelonas. Seejuures oldi pärast Edinson Cavani 62. minuti tabamust seisus, kus vajati taas kolme väravat.
Poolehoidjate närvid olid pillikeelena pingul lõpusekunditeni, ent kangelaseks kerkis lõpuks üks mees – 88. minutil tegi Neymar vapustavast karistuslöögist seisuks 4:1, esimesel lisaminutil realiseeris ta penalti ja skoor oli 5:1 ning viiendal lisaminutil andis kaarsöödu üle kaitseliini Sergi Robertole, kes viis Camp Nou ekstaasi.
«Õnnitlused tervele meeskonnale, sest me suutsime lõpuvileni usu säilitada. See on parim mäng, kus olen osalenud!» hõiskas brasiillane pärast lõpuvilet. «Kui me usume ja vastavalt sellele mängime, siis on Barcat raske peatada. Sellist asja juhtub ainult kord elus. Mitte keegi ei arvanud, et me suudame kuus väravat ära lüüa, aga me tegime seda,» lisas Neymar, kes on käimasoleva hooaja jooksul andnud Meistrite liigas juba kaheksa väravasöötu. Enamat pole ajaloos suutnud keegi.
Muidugi oli ka neid, kes nägid Barcelona võidus kohtunike karvast kätt – andis ju Saksamaa vilemees Deniz Aytekin kodumeeskonnale kaks penaltit. Kiibitsejate esirinnas oli teadagi Madridi päevaleht «as», kuulutades esiküljel, et nii kohtunik kui ka PSG mängijad muutusid Barcelonaga silmitsi seistes argpüksteks.
Prantsusmaa suurim spordileht L’Equipe otsis ajaloost üles rahvusliku häbihetke – 1993. aastal jäi riigi rahvuskoondis MMilt eemale, kuna kaotas valiksarjas lõpuminutite väravast Bulgaariale. Toona pealkirjastas L’Equipe esikülje sõnaga «Kirjeldamatu» ja tegi seda pärast 24-aastast vaheaega ka nüüd.
«Vaid viie minutiga kaotasime kõik. Me ei suutnud kaitses lihtsalt piisavalt head olla. See on kogemus. Loomulikult on see negatiivne kogemus, kuid see on siiski kogemus,» üritas PSG peatreener Unai Emery halva mängu juures head nägu teha. «Tahtsime ise kaitses istuda ja neid kontrarünnakutega nõelata, aga...»
/nginx/o/2017/03/09/6427797t1hb317.jpg)
--------
KOLMAPÄEV, 8. MÄRTS
FC Barcelona võimatu missioon
Jalgpalli Meistrite liiga kaheksandikfinaalide avamängude suurima jahmatuse kutsus kindlasti esile FC Barcelona 0:4 kaotus võõrsil PSG-le. Londoni Arsenal sai samuti nelja väravaga nahutada, kuid nende 1:5 allajäämine Müncheni Bayernile ei olnud ajalugu teades just suur üllatus. Barcelona häving hämmastas aga paljusid.
Praeguseks tundub, et Kataloonia suurklubi on 14. veebruaril saadud suure kaotuse unustada suutnud ning kolmapäeval valmis revanšiks. Kui mõni klubi on Meistrite liigas võimeline suuri kaotusi ümber pöörama, siis tuleb vaadata just Barcelona võimeka ründeliini poole. PSG 4:0 võidu järel räägiti igal pool õigustatult, et Prantsusmaa suurklubi peatreener Unay Emery pani oma kolleegi Luis Enrique puhtalt selili ja suutis ta taktikaliselt selgelt üle mängida.
Toonase šoki järel on Barcelona suutnud end aga väga kiiresti koguda ja koduliigas on seejärel nähtud ainult võite. Teiste seas alistati võõrsil 2:1 Madridi Atletico, kuid eriti tähelepanelikult tasub meenutada, mis juhtus Hispaania liiga kahes viimases voorus. Barcelona, kel on PSG vastu suureskoorilist võitu vaja, on kodustel meistrivõistlustel viimasel ajal hoolsalt väravate löömist harjutanud: 1. märtsil alistati 6:1 Sporting Gijon ja 4. märtsil 5:0 Celta de Vigo.
:format(webp)/nginx/o/2017/03/07/6419411t1h1c6c.jpg)
Mõlemad nimetatud skoorid viiksid katalaanid Meistrite liigas veerandfinaali (Barcelona peab edasipääsuks PSGd 4:0 võitma ja penaltiseerias edukas olema, teise variandina tuleb saavutada viie või enama väravaga võit). Kumbki eespool nimetatud meeskondast ei kannata taseme poolest muidugi võrdlemist PSGga, kuid tundub, et Barcelona on õppetunni saanud ja läheb koduväljakul täitma võimatuna näivat ülesannet – üritatakse raskest seisust hoolimata ikkagi Meistrite liiga veerandfinaali pääseda.
Barcelona peatreener Luis Enrique on juba teatanud, et praegune hooaeg jääb tema jaoks klubi eesotsas viimaseks, ning tundub, et selle otsuse järel on ka mängijad valmis oma juhendaja jaoks suvise lahkumise võimalikult meeldivaks tegema.
«Luis Enrique, me armastame sind! Palun ära lahku!» skandeerisid 99 000 Camp Nou’le kogunenud fänni pärast Celta de Vigo alistamist.
Kuigi fännid sooviksid Luis Enriquet jätkamas näha, tundub, et just peatreeneri kindel otsus lahkuda on suutnud väljakul mängijatevahelisi pingeid vähendada. Positiivse noodina on viimastes matšides oma mängu käima saanud ka Lionel Messi ja Neymar. Kui nimetatud mehed näitavad Luis Suareze kõrval oma parimate päevade taset, siis on ühes mängus nelja või enama värava löömine Barcelona jaoks tihtilugu ainult vormistamise küsimus.
Lisades siia veel väravavahi Marc-André ter Stegeni viimase aja hea vormi, hästi toiminud 3-4-3 mängusüsteemi, fännide taastunud usu ja Madridi Reali komistamised (Barcelona on üle hulga aja taas Hispaania liiga liider), siis ei tundugi võimatu missioon enam nii võimatu.
---------
ESMASPÄEV, 6. MÄRTS
Tuline Napoli plaanib ära kasutada Madridi Reali probleemid
Pärast nädalast pausi pannakse pall taas mängu jalgpalli Meistrite liigas, kus mängima asutakse kaheksandikfinaalide korduskohtumisi. Avapäeval on väljakule jooksmas Madridi Real – Napoli ning Müncheni Bayern – Londoni Arsenal.
Seeriate avakohtumiste järel on Bayerni ja Arsenali vastasseisust intriig sisuliselt kadunud, kuna Müncheni klubi võitis esimese kohtumise koguni 5:1. Reali ja Napoli duellis sai esimene avamängus 3:1 võidu ja seega hellitab Napoli kordusmängu eel veel reaalseid edasipääsulootusi.
Napoli lootustele annab hoogu juurde nende enda hea vorm ja tulised kodufännid. Lisaks tasub meenutada, et Real on viimasel ajal näidanud küllaltki kõikuvat mängu. Vahepeal tundus Hispaania meistrivõistlustel juba kõik kindel olevat ja Reali tiitlivõit tundus ainult vormistamise küsimus, kuid Madridi klubi on kaotanud järjest punkte ning FC Barcelona on neist nüüdseks tabelis möödunud (Barcelona edestab ühe enampeetud mängu juures Reali 1 silmaga).
:format(webp)/nginx/o/2017/03/06/6415999t1ha687.jpg)
Viimati sai Real koduliigas kindla võidu, kui võõrsil alistati 4:1 Eibar. Nimetatud kohtumises jäid väljakult kõrvale nii Cristiano Ronaldo (vigastus) kui ka Gareth Bale (mängukeeld). Kohtumise järel leidis koguni 77 protsenti ajalehe AS lugejatest, et mängus Napoli vastu ei tohiks alustada ründetrio BBC (Gareth Bale, Karim Benzema, Cristiano Ronaldo).
Kui vahepeal tuksus Reali peatreeneri Zinedine Zidane poolt paika pandud mängumootor õlitatult, siis viimase kuu jooksul on õhku kerkinud aina rohkem küsimusi.
Kui Reali kaitse on viimasel ajal lekkinud, siis Napoli on samal ajal Itaalia kõrgliiga kõige resultatiivsem meeskond. Väravamasinaks kerkinud belglase Dries Mertensi vedamisel loodetaksegi tuliste Lõuna-Itaalia fännide silme all võtta 2:0 võit, mis viiks 8 parema sekka just Napoli.
«Kogu linn ootab seda mängu,» teatas Napoli kapten Marek Hamšik esmaspäevasel pressikonverentsil. «Fännid toetavad meid meeletult. Meie poolel saab väljakul olema 12 meest.»
:format(webp)/nginx/o/2017/03/06/6415997t1ha36b.jpg)
-------
KOLMAPÄEV, 1. MÄRTS
Kas Zlatanil tekib võimalus ihaldusväärseima tiitli võitmiseks?
Käimasoleval jalgpallihooajal on üheks silmapaistvamaks mängijaks olnud Manchester Unitedis palliv Rootsi jalgpallilegend Zlatan Ibrahimovic. Inglismaale siirdudes levis laialt arvamus, et nüüdseks 35-aastane Zlatan on Premier League’i jaoks juba liiga vana ja vanameister lahkub klubist pettumusega. Nüüdseks on Zlatanist saanud ManU suurim tõmbenumber ja püsib lootus, et ründaja pallib klubis veel ühe hooaja. Seejuures loodab ta kindlasti võita klubijalgpalli kõige tähtsama tiitli, mida tal seni veel ette näidata ei ole.
Käimasoleval hooajal on Zlatan kõmmutanud ManU eest juba 26 väravat, seda 38 mänguga. Jalgpalligurmaanide pettumuseks ei näe väravajanulist ründajat Meistrite liigas, vaid Inglismaa suurklubi peab leppima Euroopa liigaga. Nüüd murtaksegi pead, mis peaks juhtuma, et Zlatan pikendaks praeguse tööandjaga lepingut.
Zlatanit on juba ManU-s võrreldud klubi legendi Eric Cantonaga ja seetõttu tuntakse tõsist muret, mis saab suvel, kui lõppeb Malmöst pärit ründaja leping. Praeguseks on Zlatan andnud teada, et tulevaks hooajaks Meistrite liigasse jõudmine ei saa kontrahti pikendamise osas määravaks.
:format(webp)/nginx/o/2017/03/01/6396713t1h688f.jpg)
«Vaatame, mis juhtub. Hooaeg kestab veel kaks kuud,» teatas ründaja ESPNi vahendusel. «Asjad ei sõltu ainult Meistrite liigast. Kui ma klubiga liitusin, siis nad ei mänginud Meistrite liigas. Seega on see jutt, et ma pikendan lepingut ainult Meistrite liigasse jõudmise korral, väljamõeldis.»
Kuigi Zlatan on senise ülieduka klubikarjääri jooksul võitnud koguni 32 erinevat karikat, siis Meistrite liiga tiitlit selles nimistus ei ole.
Aastate jooksul Malmö FFi, Amsterdami Ajaxi, Torino Juventuse, Milano Interi, FC Barcelona, AC Milani, PSG ja nüüd ManU ridades pallinud Zlatan on klubijalgpalli kõige ihaldusväärsemale tiitlile jõudnud küll lähedale, kuid seni ei ole ta saanud mängida isegi finaalis.
Kõige lähemal oli Zlatan nimetatud tiitlile viimase kümnendivahetuse paiku, kui ta pallis Interi ja Barcelona ridades. Hooajal 2009/10 jõudis ta Barcelonaga poolfinaali, kuid just tol aastal jäi toonane klubijalgpalli domineerija ihaldatud tiitlita. Barcelona võitis Meistrite liiga nii eelneval kui ka järgneval hooajal. Samas tuleb lisada, et just nimetatud 2009/10 hooajal võitis Meistrite liiga Milano Inter, kelle ridadest oli Zlatan just eelneval hooajal lahkunud.
Väravaid on Zlatan see-eest Meistrite liigas kõmmutanud läbi aastate palju. 48 tabamusega on ta läbi aegade edetabelis jagamas ukrainlase Andrei Ševtšenkoga 8. kohta. Tegevmängijatest on Zlatanist rohkem suutnud ainult Cristiano Ronaldo, Lionel Messi ja Karim Benzema. Seejuures on Zlatan eriti heas hoos olnud pärast 30-aastaseks saamist.
Siiski püsib lootus, et Zlatanit näeb ManU särgis järgmisel hooajal Meistrite liigas – koht on võimalik välja võidelda nii Premier League’i kui ka Euroopa liiga kaudu. Inglismaal ollakse tihedas konkurentsis praegu 6. kohal, kuid Meistrite liigasse viiv 4. positsioon on ainult 2 silma kaugusel. Euroopa liiga kaudu pääseb aste kõrgemale karika võitmisega, praeguseks on ManU jõudnud seal 16 parema sekka.
:format(webp)/nginx/o/2017/03/01/6396711t1h4a9d.jpg)
Before turning 30:
— Zlatan Facts (@ZIatanFacts) February 22, 2017
Games: 529
⚽️ Goals: 232
After turning 30:
Games: 300
⚽️ Goals: 246
#ZlatanFacts pic.twitter.com/ZP0ylU6vkb
-------
KOLMAPÄEV, 22. VEEBRUAR
Kas järgmine Hispaania klubi hakkab imet tegema?
Hispaania klubijalgpallist rääkides on ikka esimesena kõlanud Madridi Reali ja FC Barcelona nimed. Viimastel aastatel on Meistrite liigas tulnud nendega võrdsel tasemel aga rääkida ka Madridi Atleticost. Praegu tundub, et lähiajal tuleb nimekirja lisada ka neljas Hispaania tiim – Sevilla.
Sevilla on viimastel hooaegadel Euroopas endale nime teinud Euroopa liigas, mis on võidetud koguni kolmel hooajal järjest. Nüüd üritatakse midagi korda saata ka Meistrite liigas.
Sevilla sai ka mullu oma oskusi Meistrite liigas proovida, kuid siis langeti konkurentsist alagrupiturniiri järel ja jätkati mängudega Euroopa liigas. Sel korral murdis viiekordne Euroopa liiga võitja (tiitel on võidetud hooaegadel 2005/06, 2006/07, 2013/14, 2014/15, 2015/16) edukalt alagrupifaasist läbi ja kõik viitab sellele, et kaheksandikfinaal ei tohiks olla nende lagi.
Aastatel 2013-2016 Sevillat juhendanud ja tiimi kolme Euroopa liiga võiduni viinud peatreener Unai Emery on nüüdseks küll juba PSG tüüri juures, kuid see ei ole Sevilla tänavust hoogu pidurdanud.
Võrreldes kahe Hispaania suurklubi Madridi Reali ja FC Barcelona ning ka Madridi Atleticoga peab Sevilla majandama tunduvalt väiksema eelarvega, kuid vaatamata sellele on kokku pandud tipptasemel konkurentsivõimeline tiim.
:format(webp)/nginx/o/2017/02/22/6363847t1h1283.jpg)
Samamoodi on hästi hakkama saadud Emery asendamisega. Suvel toodi peatreeneriks argentiinlane Jorge Sampaoli, kes viis Tšiili koondise 2015. aastal kodusel Copa Americal võitjaks. Seejuures on Sampaoli teinud Sevillaga nii edukat tööd, et teda peetakse mõnel pool juba järgmiseks FC Barcelona peatreeneriks.
«Ma ei ole selle pärast mures. Sampaoli on tõsine inimene ja ta on siin õnnelik. Loodame, et ta jätkab meiega. Loodetavasti ei jää ta meie juurde ainult üheks aastaks, vaid paljudeks aastateks,» avaldas Sevilla president Pepe Castro lootust, kui ta vestles Cadena Ser raadioga.
Atletico näitel on oluline, et absoluutsesse tippu tõusnud meeskonnad suudaksid enda juures hoida võimekaid treenereid. Diego Simeone on suutnud Atleticost teha viimastel hooaegadel Euroopas tõsise suurjõu. Sama loodetakse nüüd ka Sampaoli ja Sevilla puhul.
Sevilla on tänavu näidanud lisaks eurosarjale head minekut ka koduliigas. Viimati Hispaania meistrivõistlustel hooajal 2008/09 medalile jõudnud Sevilla hoiab parasjagu Madridi Reali ja FC Barcelona järel ning Madridi Atletico ees tabelis kolmandat kohta.
:format(webp)/nginx/o/2017/02/22/6363845t1hf6b4.jpg)
Meistrite liiga alagrupiturniiril näidati samuti head mängu, kui H-alagrupis saavutati Torino Juventuse järel teine koht. Kaheksandikfinaalide loosimisega võib Sevilla seejuures olla tõenäoliselt isegi kõige rohkem rahul, kuna alagrupivõitjatest saadi enda vastaseks Inglismaa valitsev meister Leicester City, kes praeguseks on kukkunud musta ja sügavasse auku.
Kui Sevillal õnnestub kahe mängu kokkuvõttes Leicester City üle mängida, siis jõutakse Meistrite liigas kaheksa parema sekka ligi 60 aastase pausi järel (sellega saadi hakkama hooajal 1957/58, kui kaheksandikfinaalis alistati taanlaste Aarhus, kuid veerandfinaalis kaotati Madridi Realile).
Sevilla võtab Leicester City vastu kolmapäeva õhtul Ramón Sánchez Pizjuáni staadionil.
Mañana partido de @ChampionsLeague en el Ramón Sánchez Pizjuán para intentar seguir haciendo historia ¡todos juntos!#VamosMiSevilla pic.twitter.com/av0Nilcjq1
— Vitolo (@VitoloMachin) February 21, 2017
---------
ESMASPÄEV, 20. VEEBRUAR
Maailma üks ohtlikum ründaja tuleb end taas Inglismaale tõestama
Veel 2014. aastal peeti Kolumbia koondise väravakütti Radamel Falcaod maailma üheks kõige ohtlikumaks ründajaks, kuid seejärel siirdus Falcao Inglismaale, kus ta kukkus täielikult läbi. Manchester Unitedis ja Londoni Chelseas veedetud hooaegade järel oli kolumbialane tippmehena sisuliselt maha kantud. Praeguseks 31-aastane ründaja on nüüdseks oma kunagise hoo taas leidnud ja teisipäeval tuleb ta Inglismaal jälle väljakule, et oma väärtust tõestada.
:format(webp)/nginx/o/2017/02/20/6360085t1h1335.jpg)
Kahel hooajal laenulepingute alusel Inglismaal pallinud Falcao naasis suvel taas AS Monaco ridadesse. Prantsusmaa kõrgliigas on ta suutnud 20 mänguga lüüa 16 väravat ning Meistrite liigas 5 matšiga 4 väravat. Kahel eelmisel hooajal lõi ta Inglismaal kokku ainult 5 väravat ehk keegi ei saa kahelda, et kolumbialane on taas leidnud väravasoone.
Falcao õnnetuseks ei saa ta teisipäeval oma taasavastatud võimu näidata ManU või Chelsea vastu, vaid tuleb leppida Manchester Cityga. Siiski annab ka Meistrite liiga kaheksandikfinaali avamäng Cityga võimaluse tõestada end treeneritele, kelle käe all ta end Inglismaal käima ei saanudki.
Juba praegu leitakse, et Falcao on taastanud oma tavapärase tapjainstinkti väravaesises võitluses. Lisaks on tal suurepärane oskus tekkivaid olukordi väravaks realiseerida. Seejuures teeb ta seda väga hea protsendiga.
Kui võtta ette Euroopa viis suurimat liigat ja mängijad, kes on seal sel hooajal löönud üle 10 värava, siis on just Falcao meheks, kes realiseerib tekkinud olukordi kõige parema protsendiga.
Falcao hea hoog on Moncao puhul seni vormunud ka tulemuseks: Prantsusmaa kõrgliigas hoitakse esikohta (PSG ja Nice jäävad maha 3 punktiga) ja Meistrite liigas võideti oma alagrupp.
Falcao: Of the 37 players to score 10+ goals, @FALCAO has the best conversion rate (34.8%) in Europe's top 5 leagues this season pic.twitter.com/5MFkJK5duT
— WhoScored.com (@WhoScored) February 17, 2017
----------
REEDE, 17. VEEBRUAR
Mitmed patud on viinud FC Barcelona kuristiku servale
:format(webp)/nginx/o/2017/02/17/6351073t1h942d.jpg)
Talvepausilt naasnud jalgpalli Meistrite liiga algas sel nädalal kohe tuliselt. Pakuti ka üllatusi, millest kindlasti suurim oli PSG koguni 4:0 võit FC Barcelona üle. Barcelona on sel hooajal ka varasemalt kõikuvat mängu näidanud, kuid nii suur kaotus PSG-le pani küsima, mis on ikkagi valesti läinud.
Kaheksandikfinaali korduskohtumine leiab aset 8. märtsil Barcelonas ja seal vajab Kataloonia klubi juba sisuliselt imet, et jõuda Meistrite liigas 8 parema sekka. Kordusmängu eel mõeldakse mitmel pool juba ka seda, mida peaks Barcelona suvel tegema, et olla järgmiseks hooajaks paremini valmis.
Lisaks Meistrite liigas kuristiku serval seismisele ei ole Kataloonia suurklubil kõige paremad ajad käsil ka koduses liigas. Suurest rivaalist Madridi Realist jäädakse maha küll 1 punktiga, kuid seejuures on Realil 2 mängu vähem peetud, mis annab pealinna klubile tublisti eksimisruumi.
Mis on aga põhjustanud Barcelona praeguse olukorra?
- Barcelonale on eksimuste järel aina enam hakatud nina peale viskama tõsiasja, et suvel lubati tiimist lahkuda brasiillasest äärekaitsjal Dani Alvesel. Alves oli aastatel 2008 kuni 2016 Barcelona üks olulisimaid mängijaid ning 33-aastast brasiillast ei ole seni suudetud vääriliselt asendada.
- Kui Barcelona ei saanud hakkama Dani Alvesele asendaja leidmisega, siis üleminekuturul on viimasel ajal tegutsetud üsnagi kasinalt. 2014. aasta suvel pani Barcelona Ivan Rakitici palkamisega kümnesse ja sirgjoonelisemaks muutunud mängujoonis lubas neil hooajal 2014/15 võita ka Meistrite liiga. Edasi on tehtud aga oste, mis ei ole meeskonnale suurt kasu toonud. Palju kriitikat on saanud Arda Turani hankimine Madridi Atleticost. Erilist tolku ei ole olnud ka viimatise suve suurostudest Andre Gomesest ja Paco Alcacerist. Kogu olukorra tegi veel hullemaks otsus, mille tulemusena ei hangitud talvise üleminekuakna jooksul juurde ühtegi olulist meest.
- Lisaks on Barcelonal olnud viimasel ajal probleeme vigastustega, mille tagajärjel on kannatanud ka meeskonna mängukvaliteet. Teisipäevaseks matšiks PSGga saadi sisuliselt parim koosseisu küll kokku, kuid hiljuti traumadest taastunud Andreas Iniesta ja Sergio Busquets ei olnud veel parimas hoos. Siin omakorda lööbki taas välja vääriliste vahetusmeeste puudus.
- Kõige suuremat närvilisust tekitab Barcelonas aga tõik, et nende superstaaril Lionel Messil on käsil lepingu viimased poolteist aastat. Kuna klubi ajaloo kõige väärtuslikuma mängijaga ei ole suudetud veel uut lepingut sõlmida, siis see tekitab närvilisust kõikjal klubis.
- Kuigi Messiga ei ole suudetud uut lepingut sõlmida, siis endiselt sõltub Barcelona mäng suuresti just argentiinlasest ning tema ründepartneritest Luis Suarezest ja Neymarist. See on aga viinud olukorrani, kus keskväljameeste tähtsus on langenud ja pall üritatakse viia võimalikult kiiresti just ründekolmikuni. Nii on Iniesta ja Busquets jäänud väljakul küllaltki anonüümseteks. Ehk ära on kadunud selline mängu kontrollimine ja palli valdamine, mida varasemalt Barcelona puhul mäletatakse.
- Üldine arvamus kipub aga olema, et Barcelona on kaotanud õige tee ning tundub, et peatreeneril Luis Enriquel puuduvad ka lahendused olukorra parandamiseks.
-----------------
TEISIPÄEV, 14. VEEBRUAR
Kas «turvaline» Arsenal on jõudnud taas viimasele tõkkele?
Euroopa absoluutsetest tippklubidest rääkides on alati keeruline tõmmata joont päris suurte ja järgnevate vahele. Eelkõige saavad määravaks tulemused ning nii on keeruline leida näiteks päris õiget kohta Inglismaa tippklubi Londoni Arsenali jaoks. Juba pikki aastaid tiksub Arsenal päris absoluutse tipu lähedal, kuid suurtest tiitlitest on tulnud suu ikkagi puhtaks pühkida.
:format(webp)/nginx/o/2017/02/14/6340499t1hff59.jpg)
Premier League’is võidutses Arsenal viimati hooajal 2003/04. Seejärel on lõpetatud alati kohtadel 2.-4: hõbedasel positsioonil on kahel, pronksisel neljal ja 4. kohal kuuel juhul. Ehk juba pikemat aega on tiksutud ühel turvalisel tasemel – ollakse tipu lähedal, kuid mitte absoluutses tipus.
Meistrite liigas ei ole 2006. aasta finalist aga enam ammu isegi tipu lähedale jõudnud. Viimati jõuti Euroopa 8 parema jalgpalliklubi sekka 7 aastat tagasi, kui kaheksandikfinaalis alistati FC Porto. Sealt järgnevas ringi koperdati juba FC Barcelona otsa.
Seejärel on Arsenal 6 aastat järjest langenud konkurentsist play-off’i esimeses ringis: kahel korral on kaotatud Müncheni Bayernile, kahel juhul Barcelonale ning korra AC Milanile ja AS Monacole. Ehk lisaks absoluutsetele tippklubidele on alla jäädud ka eeldatavalt nõrgematele, eelkõige kripeldab Arsenali fännidel 2 aastat tagasi saadud kaotus AS Monacolt.
Tänasest lähevad lahti selle hooaja Meistrite liiga kaheksandikfinaalid ehk Arsenal on viimaseid aastaid arvesse võttes jõudnud justkui oma maksimaalsele tasemele, kus tee tavaliselt ees püsti tõuseb. Kuna taaskord on vastaseks ka Müncheni Bayern, siis seda enam kipuvad Londoni klubi lootustel kriipsud peal olevat. Kuna sel hooajal suutis Arsenal enda alagrupi võita, siis vähemalt tänavu saavad nad seeria korduskohtumise pidada koduväljakul. Homme tuleb Bayerniga vastamisi minna aga Münchenis.
Aastast-aastase samal tasemel tiksumine on tekitanud ka klubi tegemisi jälgivate poolehoidjate seas vastakaid tundeid – tegelikult ollakse ju justkui jalgpallimaailma absoluutses tipus, kuid mõnikord tahaks ju võita ka mõne olulise tiitli.
Inglismaal räägitakse aina valjemal häälel, et rahulolematus peatreener Arsene Wengeri osas on ületamas stabiilsust, mida 67-aastane prantslane on meeskonda toonud. Alates 1996. aastast Arsenali juhendava Wengeri leping Londoni klubiga lõppeb käimasoleva hooajaga ning seda ei ole ta seni just nimetatud põhjusel pikendanud.
Wengeri võimaliku lahkumise osas lõid kuulujutud taas kõlavamalt liikvele eelmisel nädalal. Klubi endise ründaja Ian Wrighti teatel olevat Wenger talle öelnud, et tema aeg klubis hakkab otsa saama.
Samas tundub, et stabiilselt ühel tasemel püsiv Arsenal tahab vähemalt ühe hooaja veel sama mustri järgi tegutseda, kuna sellisel juhul oleks neil lihtsalt rohkem aega Wengerile asendaja leidmiseks.
LONDONI ARSENAL MEISTRITE LIIGAS
- Hooaeg 2016/17 – 1/8-finaalis kohtutakse Müncheni Bayerniga
- 2015/16 – 1/8-finaalis kaotati FC Barcelonale
- 2014/15 – 1/8-finaalis kaotati AS Monacole
- 2013/14 – 1/8-finaalis kaotati Müncheni Bayernile
- 2012/13 – 1/8-finaalis kaotati Müncheni Bayernile
- 2011/12 – 1/8-finaalis kaotati AC Milanile
- 2010/11 – 1/8-finaalis kaotati FC Barcelonale
- 2009/10 – 1/8-finaalis alistati FC Porto, 1/4-finaalis kaotati FC Barcelonale
--------------
LAUPÄEV, 11. VEEBRUAR
Eestitki kimbutanud belglane külvab Euroopas hirmu
Jalgpalli Meistrite liigast ning väravaküttidest rääkides tulevad esimesena keelele ikka Cristiano Ronaldo ja Lionel Messi nimed. Hoiavad nimetatud mehed ju ka enda käes sarja ajaloo kahe edukama väravaküti positsiooni.
Nüüd on Meistrite liiga naasmas talvepausilt, kuid kõige kuumemad väravakütid tulevad hoopis mujalt. Seejuures on viimasel ajal kõige teravama jalaga olnud Napoli belglasest ründaja Dries Mertens.
:format(webp)/nginx/o/2017/02/11/6329665t1h634e.jpg)
169 cm pikkune ründaja tegi novembris mäletatavasti kõvasti tuska ka Eestile, kui MM-valikmängus saatis ta eestlaste võrku 2 palli ning tekitas veel hulgaliselt ohtlikke olukordi, millest tuli omakorda veel väravaid.
Koduklubis Napolis on 29-aastane ründaja olnud aastate jooksul pigem ikka vahetusmängija rollis, kuid tänavu on tal tulnud Gonzalo Higuaini Juventusesse siirdumise ja tema asendajaks toodud Arkadiusz Miliku vigastuse järel asuda ise kandvasse rolli.
Eriti edukalt on Mertens tegutsenud just viimastel kuudel. Euroopa Jalgpalli Liidu UEFA koduleht tegi nädala keskpaigas ülevaate Euroopa 10 edukamast liigast ja viskas pilgu peale nende parimatele väravaküttidele. Selgub, et kui vaadata tippliigade meeskondade 10 viimast mängu, siis selle perioodi jooksul on kõige suuremaks väravakütiks olnud just Mertens, kes on antud ajaga kirja saanud koguni 14 väravat.
Eile hilisõhtul oli mees taas väljakul, kui ta aitas Napolil Itaalia liigas 2:0 alistada Genoa. Seekord ründaja ise jalga valgeks ei saanud, kuid kirja läks väravasööt. Nüüd on 10 viimase mänguga tema kontol küll 13 väravat, mis on aga ikkagi Euroopa tippliigade parim näitaja.
Juba kolmapäeval jookseb Mertens väljakule Meistrite liigas, kus Napoli läheb kaheksandikfinaalis vastamisi Madridi Reali ja Cristiano Ronaldo endaga.
------------
TEISIPÄEV, 7. VEEBRUAR
Kas sel hooajal tehakse lõpuks ajalugu?
Täpselt nädala aja pärast naaseb talvepuhkuselt jalgpalli Meistrite liiga. Pärast sarja reformimist 1990ndatel alguses ei ole ükski meeskond suutnud oma tiitlit järgmisel aastal kaitsta ning tänavuse hooaja kulminatsiooni eel ongi peamiseks küsimuseks, kas eelmise aasta võitja Madridi Real suudab lõpuks selle needuse murda.
Postimees vaatab kaheksandikfinaalide eel otsa konkurentsi jäänud 16 meeskonnale ning vaatab, kellel on suurimad võimalused tiitli võitmiseks.
:format(webp)/nginx/o/2017/02/07/6319709t1h4da6.jpg)
1. Madridi Real
Real on Zinedine Zidane käe all mänginud suurepäraselt ja selle tunnistuseks võidetigi ju kevadel Meistrite liiga. Ka sel hooajal on jätkatud heas hoos. Hiljuti lõppes küll nende ülipikk kaotusteta seeria, kuid seejärel on taas saadud ree peale.
Koduliigas on Real mänginud sel hooajal ülimalt kindlalt ning selle tunnistuseks hoitakse seal ka esikohta. Suurimat konkurenti FC Barcelonat edestatakse küll ainult 1 punktiga, kuid see-eest on neil 2 mängu varuks.
2. Müncheni Bayern
Bayern ei saanud Carlo Ancelotti juhendamisel enda mängumootorit kohe kõige paremini tööle, kuid tundub, et Münchenis hakkavad asjad aina rohkem paika loksuma. Meistrite liigas on neil kindlasti sihiks ainult võit.
3. FC Barcelona
/nginx/o/2016/09/14/5834763t1hd493.jpg)
Lionel Messi juhtimisel on Barcelona alati kõigeks võimeline, kuid sel hooajal on Barcelona komistanud harjumuspäratult palju. Rünnakul on Luis Suarez olnud sel hooajal Messile vääriliseks partneriks, kuid kindlasti oodatakse rohkemat Neymarilt. Kui nimetatud kolmik peaks saama täistuuridel hoo sisse, siis on nende jaoks muidugi kõik võimalik.
4. Madridi Atletico
Atletico on Meistrite liigas kinnistanud end juba tõelise suurjõuna ja tiitliheitluses tuleb nendega taas tõsiselt arvestada. Suurtest soosikutest võib Atletico olla kõige rohkem rahul ka kaheksandikfinaali loosiga, mis tõi neile vastaseks Leverkuseni Bayeri.
5. Torino Juventus
Sel hooajal on Juventus Itaalia liigas komistanud ehk tavapärasest rohkem, kuid tegemist on meeskonnaga, keda ei saa mingil juhul alahinnata. Paul Pogbat küll enam tiimis ei ole, kuid heal tasemel mehi jagub meeskonda kõvasti ning Juventus on ikka paistnud vajadusel silma hea distsipliiniga.
6. Manchester City
Hooaja alguses oodati Inglismaa suurklubilt palju ning Pep Guardiola juhendamisel algaski kõik suurepäraselt. Elu on aga näidanud, et asjad ei kipu liiga libedalt minema ning nii on ka ManCity teele tulnud ette rohkelt takistusi. Kuna Inglismaa meistritiitel kipub juba käest libisema, siis seda rohkem on põhjust pingutamiseks aga Euroopas.
7. Sevilla
Eelmisel hooajal ebaõnnestus Sevilla Meistrite liigas totaalselt, kuid tänavu esinetakse palju küpsemalt. Ka koduses liigas on Sevilla saanud oma mängumasina hästi tööle ning nii võib ehk varsti Hispaania kontekstis rääkida juba neljast tiimist, keda tuleb Meistrite liigas tõsiselt jälgida.
8. Dortmundi Borussia
Aastase pausi järel taas Meistrite liigas mängiv Dortmund on Euroopas olnud ikka heas hoos ja suuri tegusid võib neilt oodata ka tänavu. Siiski võib Dortmund olla küllaltki ebastabiilne – suured ja kaalukad võidud võivad asenduda ootamatute kaotustega. Kaheksandikfinaali loosiga võivad nad aga rahul olla, kuna heidelda tuleb Lissaboni Benficaga.
9. Monaco
/nginx/o/2017/02/07/6319721t1hca7a.jpg)
Prantsusmaa klubi on sel hooajal olnud kindlasti positiivne üllataja nii koduses liigas kui ka Euroopas. Prantsusmaal hoitakse PSG ees tabelis esikohta ning ka Meistrite liigas võideti enda alagrupp. Taas on hoogu läinud Radamel Falcao ning kaheksandikfinaalis on nad Manchester Cityle tõsine konkurent.
10. Londoni Arsenal
Kaheksandikfinaal on Meistrite liigas olnud ikka Arsenali komistuskiviks ning tundub, et nii võib see olla ka sel korral. Arsenal võitis küll üle hulga aja Meistrite liigas oma alagrupi, kuid loos tõi neile ikkagi vastu Müncheni Bayerni. Need meeskonnad on viimastel aastatel omavahel korduvalt kohtunud ning pikema kõrre on ikka tõmmanud Bayern.
11. PSG
Prantsusmaa suurklubi peab esmalt kiruma muidugi loosiõnne, mida neil taaskord ei olnud. Kaheksandikfinaalis tuleb neil vastamisi minna FC Barcelonaga ja seetõttu eriti PSG edasistest lootustest ei räägitagi. Zlatan Ibrahimovici lahkumine on jätnud meeskonnale jälje, mis annab siiani tunda. Selle tunnistuseks ollakse ka koduses liigas 2. positsioonil. Edinson Cavani kõmmutab küll väravaid, kuid meeskonna enesekindlus ei ole enam see.
12. Napoli
Itaalia suurklubi on sel hooajal näidanud vägagi korralikku mängu ja neilt võiks oodata nii mõndagi, kuid ka nemad peavad kiruma loosiõnne. Alagrupi võitjana loodetakse ikka saada järgmises ringis jõukohast vastast, kuid Napolil vedas viltu ja kohtuda tuleb suursoosiku Madridi Realiga.
13. Lissaboni Benfica
Benfica on Euroopas tõusnud meeskonnaks, kes heal päeval on võimeline jõudma Meistrite liigas 8 parema sekka, kuid tundub, et sel hooajal on nii kaugele jõudmine raske, kuna vastamisi tuleb kaheksandikfinaalis minna Dortmundi Borussiaga. Kui Benfica suudab korda saata väikese ime ja alistada Dortmundi, siis väga suure ime alla seda kindlasti klassifitseerida ei saaks.
14. FC Porto
Portugali tipptiim on Euroopas ajalooliselt hästi mänginud ja 16 parema sekka jõudmine on nende puhul pigem ikka loogiline. Tänapäevases tihedas konkurentsis kipub see olema nende jaoks aga laeks. Sein tundub Porto jaoks ette tõusmas ka põhjusel, et nende vastaseks kaheksandikfinaalis on Torino Juventus.
15. Leverkuseni Bayer
Saksamaa klubi sai hakkama juba suure saavutusega, kui ta suutis alagrupiturniiril seljatada Tottenhami ja murda 16 parema sekka. Siiski tundub, et sellega saab nende jaks ka otsa, sest Madridi Atletico on nende jaoks lihtsalt liiga kõva pähkel.
16. Leicester City
Eelmise hooaja Inglismaa meistri hooaeg kipub minema aina allamäge ning ka Meistrite liigas ei ole midagi rõõmustavat ees ootamas, sest kohtuda tuleb heas hoos Sevillaga. Võib ennustada, et Leicesteri suurimaks eesmärgiks on jääda püsima Premier League’i ehk seetõttu ei pruugita teha ülemääraseid pingutusi Meistrite liigas.
Meistrite liiga kaheksandikfinaalid:
Lissaboni Benfica – Dortmundi Borussia
PSG – FC Barcelona
Müncheni Bayern – Londoni Arsenal
Madridi Real – Napoli
Leverkuseni Bayer – Madridi Atletico
Manchester City – AS Monaco
FC Porto – Torino Juventus
Sevilla – Leicester City