Kergejõustiku inimkaubandusele pandi piir. Vähemalt ajutiselt

Rio olümpia naiste 3000 meetri takistusjooksu kullavõitja Ruth Jebet sündis Keenias, aga au ja kuulsust toob hoopis Bahreinile. Foto: DOMINIC EBENBICHLER/REUTERS/Scanpix

KERGEJÕUSTIK. Kõik, kes on jälginud viimaseid kergejõustiku tiitlivõistlusi, on aru saanud, et medalitabelit pole mõtet enam täie tõsidusega võtta. Oleme eestlastena uhked, kui võidame MMilt kas või ühe medali, sest siis saame end tunda tõsiselt võetava kergejõustikumaana. Aga kuidas hinnata näiteks Aafrikast sisseostetud andekate tegijate seljas ratsutavate Bahreini ja Türgi edukust? Rahvusvaheline Kergejõustikuliit (IAAF) otsustas sel nädalal, et inimkaubandus tuleb lõpetada ja kodakondsust ei saa enam muuta.

Väga kauaks keeld jõusse ei jää, sest IAAF loodab 2017. aasta jooksul paika panna uued kodakondsuse vahetamise reeglid. Kindlasti on need varasemast palju karmimad. Eriti tundsid sportlaste väljavoolu pärast muret Aafrika spordi suurriigid Keenia ja Etioopia, aga Lähis-Idasse on siirdunud ka Uganda ja Tansaania sportlasi.

Tihti minnakse uude riiki nii noorelt, et sportlasel endal pole aimugi, miks teda tegelikult kõrberiiki veetakse. «Sportlased ei mõista, et nad kaotavad oma senise kodakondsuse. Mida nooremad nad on, seda rohkem nendega manipuleeritakse. Praegune olukord on lihtsalt vale. Tegu on turuga, kus Aafrika talendid saavad endale need, kes pakuvad kõige rohkem raha. See kahandab oluliselt kergejõustiku tõsiselt võetavust,» ütles IAAFi nõukogu liige Hamad Kalkaba Malboum, kes ise on pärit Kamerunist.