/nginx/o/2010/12/21/488019t1hbf2d.jpg)
Eesti parima naissuusataja Kristina Šmigun-Vähi teise lapse sünniga loodavad paljud eestlased, et järeltulijatest saavad sama tugevad sportlased kui emast. Postimees uuris, kui tõenäoline on, et sportlaste lastest tulevad edukad atleedid?
Kas Kristina Šmigun-Vähi lapsest tuleb olümpiavõitja?
:format(webp)/nginx/o/2022/02/28/14397097t1hbcd3.jpg)
11. märts 2011, 14:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kindlasti oleneb see konkreetsest suguvõsast ja selle suguvõsa geenidest. Mis puutub Šmigun-Vähi lastesse, siis nende suguvõsas on palju sportlasi ja tõenäosus, et neist tulevad edukad sportlased on suurem kui tavalise suguvõsa puhul,» märkis Eesti tunnustatud molekulaar- ja rakubioloog Mart Viikmaa. «Suusatamises on oluline visadus, vastupidavus, koormuste taluvusvõime, aga ka suusatamisele vastav atleetlik lihastik. Need kõik omadused on päritavad, taevast ei kuku midagi.»
Viikmaa sõnul aga pole see reegel, et edukate sportlaste järeltulijaist kasvavad head atleedid.
«Isegi siis, kui mõlemad vanemad on sportlased, ei pruugi erinevate geenikombinatsioonide tõttu lapsest sama tubli sportlane saada,» ütles Viikmaa, kelle sõnul jääb tõenäosus, et laps saab sportlasele vajalikud geenid edasi 50-80 protsendi vahele.
Viikmaa rõhutas veel asjaolu, et ainuüksi headele geenidele loota ei saa – tähtis on ka töökus, kasvatus, õige toitumine ja terve püsimine.