Soome treeneri paljastus olümpiavõitja haual: norralased tõid EPO suusasporti

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Mika Myllylä

FOTO: Toomas Huik

Soome väljaanne Ilta-Sanomat käis koos legendaarse suusatreeneri Pekka Vähäsöyrinkiga olümpiavõitja ja maailmameistri Mika Myllylä haual. Vähäsöyrinki rääkis seal avameelselt dopingutarvitamisest, mis viis viimaks Myllylä surmani.

Soome kõigi aegade edukaim suusatreener Vähäsöyrinki kahetses, et Myllylät sunniti tunnistama kohtuprotsessil, mida peeti Lahti MMil puhkenud dopinguskandaali asjaolude selgitamiseks. Soomlased jäid 2001. aastal kodusel MMil vahele veredopingu tarvitamisega, ent Myllylä pidi tunnistusi andma veel ka 2011. aastal. Hoolekandeasutuses tehtud videointervjuus rääkis kunagine suusakuulsus avameelselt, et tarvitas karjääri jooksul EPOt.

Vähäsöyrinki arvates oli aga Myllylä vaimne seisund tolleks ajaks juba nii kehv, et teda poleks pidanud tunnistajapinki sundima. «Mika, sa oli habras nagu puuleht – vaid hädapärast vastutusvõimeline... Kahjuks oli see kõik sulle liiast,» meenutas treener endise hoolealuse kalmul.

Myllylä langes pärast dopinguskandaali alkoholiprobleemide küüsi ning tema elu viimased aastad kujutasid endast järjepidevat allakäiku. «Pean Mikast meeletult lugu, sest ta tunnistas keelatud ainete tarvitamise ausalt üles, kuid ma ei saa olla nõus sellega, millisel sobimatul viisil ülestunnistus temalt peaaegu välja pressiti,» leidis Vähäsöyrinki.

«Soome suusatamise dopinguteemat on ebainimlikult rapitud. Siin riigis ei mõista keegi, et doping polnud soomlaste leiutis,» jätkas aastatel 1985-89 ja 1992-95 Soome koondise peatreeneri ametit pidanud Vähäsöyrinki. «Soome peab lõpuks tõde kuulma! Ennekõike räägin seda norralaste Therese Johaugi ja Martin Johnsrud Sundby dopingujuhtumite tõttu, sest just norralastest sai kõik alguse,» sõnas ta.

«Norrakad võtsid EPO kasutusele millalgi 1991. või 1992. aastal. Teised riigid järgnesid neile peagi. Meile löödi karmi äratuskella 1993. aastal Faluni MMil, kus kaotasime kümne kilomeetri peale konkurentidele minutiga. Pärast MMi tajus suusaliidu juhtkond, et täpselt sama võib juhtuda 1994. aastal Lillehammeri olümpial. Peatreenerina teadsin, et meil on kaks valikut – vahe tasa teha või üldse kõigele käega lüüa. Seega jäigi vaid üks tee,» meenutas Vähäsöyrinki.

«Surve oli meeletult suur, sest tahtsin, et Mika-sugused mehed suudaksid oma võimed lõplikult realiseerida. See oli hetk, mil murdusin. Ja liikusime teistega võrdsele tasemele – hakkasime samuti dopingut kasutama,» tunnistas Vähäsöyrinki. «Tõsi, ma ise ei ostnud ega andnud isiklikult kellelegi keelatud aineid.»

Otsus hakata valemängu mängima mõjus kogenud treenerile rängalt. «Rahvusvaheline suusatamine oli nagu sõjatanner. Paska aina lendas. Suutsin selles lahingus püsida kaks aastat. Siis tahtsin ära,» sõnas Vähäsöyrinki, kes tegutses aastatel 1995-97 hoopis Jaapani suusakoondise juhendajana.

1997. aastal peetud Trondheimi MMil sai ta enda sõnutsi juba kolmandal kilomeetril aru, et Myllylä võidab meeste maratoni. «Helistasin otse raja äärest naisele ja ütlesin, et nüüd lõpetan, sest Mika saab lõpuks ometi teenitud tasu,» rääkis Vähäsöyrinki. 1998. aastal jättiski ta treeneriameti sinnapaika, kuid asus mullu kevadel jälle suusatajaid treenima. «Tulin tagasi, sest näen, et tänapäeval ei ole murdmaasuusatamises enam vaja keelatud aineid tarvitada. Mõni üksik küll teeb seda, aga need on erandjuhtumid. Tunnen asjade sellise käigu üle suurt kergendust,» tõdes Vähäsöyrinki.

Myllylä tuli 1998. aastal Nagano MMil 30 km distantsil olümpiavõitjaks, 1999. aasta MMil sai ta aga kulla kaela nii 10, 30 kui ka 50 km sõidus. Soomlaste suusatähe maailm kukkus kokku 2001. aasta Lahti MMil, kus Myllylä sai kaheaastase võistluskeelu. Pärast seda üritas ta veel radadele naasta, võitis Soome meistritiitleidki, kuid tõmbas 2005. aastal karjääril lõplikult joone alla. 2011. aasta juuli esimestel päevadel leiti Myllylä oma kodust surnuna, politsei teatel oli tegemist õnnetusjuhtumiga ning enesetapp välistati.

Tagasi üles