Eesti spordisõbrale on suusatamise MM olnud ikka talve üks tippsündmusi. Alates 1993. aastast oma koondisega maailmameistrivõistlustel käivad eestlased on seni murdmaasuusatamises igal juhul vähemalt korra jõudnud maagiliseks tähiseks peetava saavutuseni ehk 30 parema sekka. Kolmapäeval algaval spordipeol võib saada reaalsuseks tõsiasi, et esimest korda ei jõutagi sellise tulemuseni.
Kas Eesti suusatajatele koidab läbi aegade kõige kehvem MM? (1)
Laupäeval ja pühapäeval peetud Otepää MK-etapp oli suusamaailmale peaproov MMi eel. Lõuna-Eestis sõidetud lühikesed eraldistardi klassikadistantsid ning vabatehnika sprindid on kavas ka Soomes.
Otepää jõuproovidel jäi eestlastele parimal juhul näppude vahele kaks 43. kohta – sellise tulemuseni jõudsid Marko Kilp sprindis ning Aivar Rehemaa 15 km sõidus. Arvestades, et murdmaasuusatajate individuaaldistantsidest peaksid Lahtis olema just need kaks eestlastele kõige rohkem konti mööda, võibki üsna murelikult lapata kunagiste maailmameistrivõistluste tulemusi ning tõdeda, et esimest korda võibki koita stsenaarium, kus ükski eestlasest suusataja ei jõuagi MMil 30 sekka.
MMi silmas pidades võib ju otsida lohutust tõsiasjast, et konkurents on hõredam (MMil saab üks koondis maksimaalselt välja panna neli sportlast, MK-etapil võib see arv sõltuvalt riigist olla kuni kaheksa sportlast), kuid elu on näidanud, et lõpp-protokolli silmas pidades ei ole see väga suurt efekti andnud.
Rääkides kohtadest 30 seas, ei ole Eesti puhul naissuusatajatest suurt midagi rääkida. Viimaste aastate kohta võib tõdeda, et sama käib distantsimeeste kohta. Punktikohale on võimelised sõitma peaasjalikult sprinterid. Sel hooajal on MK-sarjas silmad pähe saanud Marko Kilp, Raido Ränkel ja Kein Einaste. Nimetatutest kaks viimast on nii kaugele jõudnud ühe korra.