Aare Tamme, Rakverest pärit 19-aastane noormees, oli otsustanud, et nüüd tuleb murda Nõukogude Liidu koondisse. Kiirlaskumises. Šõmbulaki rada Kasahstanis Almatõ külje all oli selleks sobilik – raskeim, riskantseim, mis liidus leida, ja sellisena talle meeltmööda. Preemia oli ju ahvatlev: kes võidab, pääseb välismaale võistlema. Aasta oli 1985.
Tellijale
Esimese eestlasena suuskadel 200 km/h: põlv puruks, aga kihutan ikka edasi (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tamme oli fanaatik. Või hull. Oleneb tõlgendusest. Ta oli juba mitu hooaega seigelnud omal käel üksiku hundina mööda Venemaad, otsinud mägedes treenimise võimalisi ja tõestanud end lootustandva kiirlaskujana. Teda kihutas tagant noorpõlve helesinine unistus: saada maailma parimaks.
«Aare lihvis muudkui oma suuski ega mõelnud elus millelegi muule kui suusatamisele,» meenutab sõber Mart Ulman.