Eesti suusaliidul on ees keeruline aeg – märgatavalt vähenenud eelarve tõttu tuleb hoolikalt üle vaadata nii välislaagrites käimine, toetused kui ka taustajõudude arv. Esmapilgul tundub, et üks Eesti edukamaid alaliite jookseb peagi tipptasemel abimeestest tühjaks.
Seda, kui palju suusaliidu eelarve väheneb, ei tahtnud koondise peatreener Mati Alaver öelda. Ta isegi ei tea veel seda – kõik sõltub läbirääkimistest sponsoritega. Ent juba praegu on teada, et eelarve väheneb kõvasti juba üksnes Eesti Olümpiakomitee Andrus Veerpalu ja Jaak Mae toetuste arvelt, mille abil peeti ülal ka taustajõude.
Kuidas mõjutab Veerpalu ja Mae tippspordist taandumine sponsorite huvi, selgub juba lähemas tulevikus. Vähemalt Alaveri hinnangul ei tohiks see olulist mõju avaldada: «Ees on väga huvitav protsess – uute tippude üleskasvatamine. Miks peaks sponsorite huvi vähenema?»
Välbe lahkub
Ent seesama uute tippude üleskasvatamine saab olema vaevaline. Vähenenud eelarve tõttu peab suusaliit loobuma nii mõnestki hädavajalikust abimehest. Eelkõige on juttu olnud füsioterapeut Lauri Rannamast, kelle töö hind on suusatajate jaoks liiga kõrge. Kindel on ka see, et suusaliidu hooldemeeste arv väheneb. Kui praegu on ametlikult palgal viis määrdemeest, siis järgmisel hooajal võib see arv kukkuda kolmeni.
Ja tõenäoliselt tuleb loobuda just parimatest hooldemeestest. Nendest, kelle hind turul on kõrgeim. Küsimärgi all on Mae isikliku hooldemehena töötanud Urmas Välbe jätkamine Eesti koondise juures. Välbe tunnistas, et suure tõenäosusega lõpeb tema leping tänavuse aastaga. Vaatamata sellele, et hinges sooviks ta kogu täiega eestlaste juures jätkata.
«Kui näiteks Karel Tammjärv tagaks mulle, et saaksin makaroni lauale tuua ja pangalaenu maksta, siis jääksin mõtlemata Eestisse. Aga kahjuks ei suuda seda praegu ükski Eesti suusataja teha,» nentis Välbe, kellel olevat mitu pakkumist juba laual.
Enne lepingute allkirjastamist ei soovinud ta aga konkreetsematest võimalustest rääkida. Küll aga tõdes, et ühe variandina on õhus ka Venemaa suusaliidu palgale minemine.
«Midagi pole kindel – võimalik, et pean järgmisel aastal Eestis üldse taksot sõitma hakkama. Kõik on ju alles nii lahtine,» nentis Välbe.
Endise suusataja ja kogenud hooldemehe sõnul ei tohiks eelarve vähenemine ja taustajõudude hulga kärpimine suusatajate tulemustele siiski pitserit vajutada. Otepääl saab ju siiski igaüks suusatada. Pane aga suusad alla, võta kepid ja mine! «Andrus Veerpalul ja Jaak Mael oli karjääri alguses ju veel vähem raha. Piltlikult öeldes tulid nad, kivid käes, ja hakkasid maailma vallutama. Mati oli neile kilekotiga abiks,» meenutas Välbe.
Sama uskus ka Alaver: «Oleme kitsastes oludes kasvanud ja saame kindlasti hakkama. Nagano olümpial polnudki meil mingit hooldemeeskonda ning tulid 6. ja 8. koht. Saime ilusti hakkama,» kinnitas Alaver ja tõi näitena ukrainlanna Valentina Sevtšenko, kellel olevat hooldemees ja massöör ühes isikus. «Tema tulemused pole ju sugugi pahad! Kui nii tuleb hakkama saada, siis saame.»
Kas Alaver taandub?
Väga palju mõjutavad suusatajate ja Eesti suusaliidu tulevikku ka peatreeneri edasised otsused. Varasematel aastatel on just tema olnud see mees, kes hoolitsenud sponsorite värbamise eest.
Juhul kui Alaver otsustab Venemaa suusakoondise peatreeneriks minna, muutub suusaliidu tulevik veel tumedamaks. Eile kinnitas Alaver, et pole oma edasistes otsustes sugugi kindel. Kas minna Venemaa koondise peatreeneriks? Jätkata eestlaste juures? Või sootuks peatreeneriametist loobuda? Need on küsimused, millele Alaver enda seest vastuseid otsib.
Ent vähemalt Välbe on veendunud, et õige pea ei saa me rääkida Alaverist kui Eesti suusakoondise peatreenerist. Juba mullu vihjas kogenud juhendaja, et ei soovi enam selles ametis jätkata. Koormus olevat liiga suur – tema kanda olid nii mänedžeri kui ka peatreeneri ülesanded. «Mati taandumine peatreeneriametist on kindel. Ta astub sellelt rongilt maha. Selles ametis on närvipinge tohutult suur, aastaid tagasi oli tal seetõttu ka tervisega probleeme,» meenutas Välbe. Küsimusele, kas suure Venemaa suusakoondise peatreeneriks minnes oleks närvipinge väiksem, vastas ta: «No võib-olla on ta nüüd tugevamaks saanud.»