Video: Andra Aho pidas Ameerikas üliraske ja verise, kuid võiduka matši

Andra Aho ja Jeri Sitzesi matš. Foto: Kevin Renno Võitlusspordi Akadeemia

Pühapäeval saabus Ameerikast koju Kevin Renno Võitlusspordi Akadeemia võidukas võitleja Andra Aho, kes võitis Foxwoodsi Grand Theateris toimunud taipoksivõistlusel Lion Fight oma kohaliku kogenud vastase Jeri Sitzesi. Aho taset näitab seegi, et temal oli see seitsmes profimatš vastase 47 vastu.

Kogu kolmanda raundini kestnud heitlus oli väga verine, kuid tegu oli peamiselt Sitzesi esimeses raundis saadud laubahaavast voolanud verega. See matš oli Ahole raske, ta sai kogenud vastaselt arvukalt käe- ja jalalööke, sealhulgas ka näkku, ta suruti mitmel korral nurka või vastu piiret ning meie poksija käis mitmel korral ka põrandal ära, kuid lõpptulemuse otsustasid siiski Aho hävitavad küünarnukilöögid, mis sundisid tema vastase edasivõitlemisest loobuma. Eesti taipoksitäht Aho oli lõpuks see, kelle käe kohtunik üles tõstis.

Aho tunnistas, et matš oli väga raske, vastane oli väga tugev, kuna on eelnevalt kaua profipoksija olnud. «Taipoksija tavaliselt võidab poksijat, sest selles alas on ka küünarnukilöögid, mida väga ei oota,» selgitas Aho. Mis aga puutub kogu üritusse, siis oli korraldus tema hinnangul väga paigas ja range, kontroll oli peal alates käte sidumisest kuni ringini välja. Rahvast oli saal täis, kuid enamik elas kaasa ameeriklannale. Vastasele tehti pärast matši palju õmblusi. Aho mäletab, et  Sitzesil oli otsa ees lõikehaav ja veel palju väiksemaid, mis tekkisid tema teravatest küünarnukilöökidest.

Andra Aho ja Jeri Sitzesi matš. Foto: Kevin Renno Võitlusspordi Akadeemia

«Vastane oli väga kõva pähkel ja me olime õnnelikud, et võiduga tagasi tulime. Sisimas lootsime, et tal ei ole nii head vastupidavust, kui tal oli. Viimasel päeval enne matši vaatasime tema videosid ja vastaste kommentaare, kes olid temaga kohtunud, ja saime aru, et vastupidavust võib tal kõvasti olla,» rääkis Aho treener Kevin Renno.

Ahole esitati kutse Lion Fight võistlusel osalemiseks korraldajate poolt. «Selline pakkumine tuli vastu võtta, kuid see oli Aho otsus,» rääkis Renno. «Kaks nädalat enne võistlust ütlesin, et ta peab arvestama, et midagi lihtsat ei tule. Andra mõtles päev aega ja ütles kindla jah-sõna, et tema tahab proovida. Vastane on profipoksija ja videotes nägime, et ta käed on üsna lohakad taipoksistiili vastu, siis on võimalik küünarnukkidega midagi ära teha ja läkski nii nagu läks.»

Ka Renno ütles, et oma õpilast juhendada oli keeruline, kuna Ameerikas on väga palju eeskirju ja reegleid, mida mujal maailmas ei ole. Näiteks oli vaja läbi käia 7-8 erinevat arsti selleks, et üldse võistlusele pääseda. Igal pool oli Rennoga kaasas kaks korraldajat, kes kontrollisid tema tööd nurgas. «Ei tohtinud nurgas püsti tõusta, kui raundid käisid ja muud sellised asjad juurde, riietusruumis olid inimesed kaasas ja isegi WCs käies pidi uks lahti olema,» kirjeldab treener.

Treeneri sõnul oli Aho vastane kaotusest väga löödud, ta üldiselt hoidiski rohkem omaette, pärast matši aga kadus ning temaga rääkida ei saanud. «Nägin teda hiljem pildil, pea oli sidemetes, talle tehti 11 õmblust ja pandi 13 haavaklambrit, otsa ees y-kujuline haav ja kusagil külje pealt ka,» kirjeldas Renno.

Mis aga puutub Aho edaspidistesse võimalustesse, siis Renno sõnul profimaailmas ja Ameerikas nähti teda kui head võitlejat, seda matši näidati ka otsepildis telekanalil. «Kindlasti jäi Andra silma, kuigi on noor, 22-aastane. Korraldajate poolelt jäädi ka rahule, lubati edaspidigi koostööd teha. Põhipromootoriga sai ka vesteldud, ta küsis, mis sportlasi meil veel on. Sellised pakkumised tuleb alati vastu võtta. Lion Fight on tõsine võistlus, loodame, et see ei jää meile esimeseks ja viimaseks korraks,» on Renno optimistlik.

Aho aga lubas Eestisse saabumisel puhata, taastuda, siis taas trenni minna ning edasipidi on tal ees taas sõit Taisse ja mais ka maailmameistrivõistlused.