Nurmsalu langetab aprilli alguses tähtsa otsuse

Kahevõistleja Kaarel Nurmsalu on seni näidanud hiilgavaid tulemusi hüppemäel, kuid kesist sõitu murdmaal. Peagi otsustab ta, kas jätkata kahevõistluses või valida suusahüpped. Foto: Priit Simson

Eilses Eesti Päevalehes oli intervjuu kahevõistleja Kaarel Nurmsaluga, kes tõdes, et 95-protsendilise tõenäosusega jätkab ta suusahüppajana. Päev hiljem oli ta aga meelt muutnud.
 

«Ma ei näe endal kahevõistlejana tulevikku, sest tänapäeval pole sel alal vahet, kui hea hüppaja sa oled. Seal algab võistlus alles suusarajal. Ainult väga heade hüpetega pole kahevõistluses võimalik kõrgele pürgida. Kunagi oli, nüüd aga paraku enam mitte…» nii rääkis Nurmsalu kaks päeva tagasi.

Eilseks oli ta oma seisukohast aga taganenud. Eile hommikul Postimehele antud intervjuus tõdes kolmekordne juunioride MMi pronksmedaliomanik, et kindel on vaid see, et ta tahab alustada kõrgkooliõpinguid TTÜs. Jätkamine üksnes suusahüppajana polevat aga sugugi kindel.

Emotsioonide ajel

«Paar päeva pärast hooaja lõppu ei saa veel nii suuri otsuseid teha. Praegu on kindel vaid see, et lähen ülikooli,» tunnistas Nurmsalu, kes enda sõnul toetus esialgses intervjuus liigselt emotsioonidele. Põhjalik analüüs olevat siis veel tegemata olnud.

«See oli eilne tuju. Täna on juba teine päev. See oli minu ebaprofessionaalsus. Olen iga päev eri meelt. Ütlen oma lõpliku otsuse pooleteise nädala pärast,» nentis Nurmsalu.

Küsimusele, mis sundis teda päevaga meelt muutma, vastas ta kergelt ärritudes: «No, issand jumal! Pooleteise nädala pärast ütlen lõpliku vastuse!»

Kaarel Nurmsalu isa Toomase sõnul ei pidanud poeg esialgsest kokkuleppest kinni. Üheskoos lepiti kokku, et enne põhjalikku analüüsi ei tehta ühtki otsust avalikuks. Eelkõige pidurdab Nurmsalu hoogu tõsiasi, et Eesti Suusaliidu üheks prioriteediks on kahevõistlus.

Seda näitab juba seegi, et kahevõistlejatele on appi palgatud hinnatud Soome treener Petteri Kukkonen, suusahüppajad peavad aga omadega hakkama saama. «Eesti Suusaliidu prioriteet on kahevõistlus ning pole teada, millisel määral nad meid suusahüpete puhul toetaksid,» nentis Toomas Nurmsalu.

Suusaliidu kahevõistluse juhataja Roomet Pikkori sõnul aga alaliidu prioriteedid määravaks ei saa. «EOK (Eesti Olümpiakomitee – toim) toetus on personaalne. Ehk siis vahet pole, kas Kaarel teeb selle raha eest kahevõistlust või suusahüppeid,» tõdes Pikkor ja lisas: «Selge on aga see, et vaid nende raha eest tippu ei jõua. Põhiline osa ettevalmistusrahast tuleb siiski sponsoritelt. Suusaliit ei tee Kaarlile kindlasti mingit ettekirjutust, kumb ala valida. Meie toetame teda ikka.»

Pikkori sõnul peab Nurmsalu valima ala, mis talle rohkem sobib. Ala, millel tal oleks tulevikus suuremad võimalused suurde mängu sekkuda. «Kui Kaarel tahab hüpata, siis ta peab seda ka saama. Ega vägisi kedagi suusatrenni ei panda!» lisas Pikkor.

Ka Nurmsalu ise vihjas, et otsuse tegemisel on väga suur kaal distantsisõidul. Kui pärast mullust hooaega lootis ta, et suudab tänu raskele tööle suusapoole hüpetele järele aidata, siis tänavu veendus, et sellest siiski asja ei saanud.

Vastupidi, sõiduaegu analüüsides tuli välja jahmatav tõde – suusatamises läks Nurmsalu hoopiski kehvemaks! Ja nagu ta ise ütles, siis pole ta inimene, kes oleks valmis ilma mingisuguse tulemuseta kaks aastat suusatrennides rügama nagu hullumeelne.

Pikkori hinnangul polevat aga olukord sugugi nii nutune. «Murdmaasõiduga tuleb lihtsalt kõvasti tööd teha. Looduslikud eeldused tal nii kehvad pole, et ei suudaks aega 20 parima hulgas välja sõita,» nentis Pikkor.

Seitse kilo alla

Juhul kui Kaarel Nurmsalu otsustakski valida suusahüpped, siis peaks ta oma ettevalmistuses olulisi muudatusi tegema. Oma osa on ka kehakaalul. Suusahüppajatel on ju iga gramm arvel. Samas on Nurmsalu varem korduvalt tunnistanud, et tal pole kilogramme suurt kuskilt alla võtta.

«Et suusahüppajaks saada, peaksin viis kilo alla võtma. Aga ma ei näe kohta, kust seda alla võtta. See on täiesti võimatu missioon! Suusahüpetes on nälgimist niivõrd palju. Mina olen rohkem selline mees, kes ei söö sellepärast, et nälg oleks, vaid sellepärast, et maitseb!» arvas Nurmsalu vahetult pärast juunioride MMi.

Pikkori hinnangul peaks Nurmsalu suusahüppajana jätkamise korral kaaluma vähem kui 65 kilogrammi. 183 sentimeetri pikkune juunioride MM-pronks kaaluvat praegu aga 71 kilogrammi. «Kehatüübi poolest sobiks Kaarel kindlasti suusahüppajaks. Iseasi on, kuidas tal seal minema hakkab. Suusahüpetes võib edu üleöö tulla ja võib ka üldse tulemata jääda,» nentis Pikkor.