/nginx/o/2011/03/16/539318t1h2849.jpg)
Tänase Balti liiga veerandfinaalmängu eel otsustas Tartu Postimees jätta kõrvale peatreenerid ja muud eksperdid ning pidada nõu seltskonnaga, kelle süda tuksub kõige tulisemalt Rockiga ühte rütmi.
Fännid: Rock võidab pronksi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rocki-asja ajasime osaga Rocki fänniklubist nende loomulikus keskkonnas TÜ spordihoones ajal, mil ainuke Balti liiga play-off`i jõudnud Eesti meeskond trenni tegi.
Tõeline fänn käib oma meeskonnaga igal pool kaasas. Nii oldi ka esimesel veerandfinaalkohtumisel Ventspilsis. «Me oleks pidanud võitma, aga ju siis midagi läks paigast ära,» nendib Mikk Saarepuu.
Ta märgib, et iseenesest oli mängu lõpplahendus Rockil plaanitud õigesti – otsustava kolmese viskama pidanud Sokk oli vaba, ta on mees, kes trennis kõige paremini kolmeseid viskab. See otsus oli õige, aga õnne polnud. «Kui oli kokku lepitud, et tuleb visata sellelt positsioonilt, siis oli lahendus järelikult õige, lihtsalt ei vedanud,» lisab Mari Kikerpill.
Võit tuleb ära
«Play-off`is ikka vahel võidad, vahel kaotad,» ütleb Saarepuu, «aga alati tuleb täismängu peale minna ja lõpuni võidelda.»
«Meeskonnamängu tuleb mängida,» toonitab Sigrid Lauren. «Kui keegi isetsema ei hakka, tuleb hea mäng.»
Ave-Gail Kaskla on surmkindel, et Rock võidab: «Eelmine kaotus ei olnud ju kaotus, lihtsalt oli hästi palju ebaõnne. Ma ei arva, et neljapäeval mingit eripauerit vaja oleks. Võit tuleb ka selle pealt ära, mis meil olemas on.»
«Kõike tuleb lihtsalt natuke paremini teha,» arvab Kikerpill.
«Kaitses tuleb paremini mängida, mitte lasta vastastel hakata oma mängu mängima,» annab Janar Lauren nõu, «oma asjad rahulikult ära teha, ja küll ta tuleb.»
Kaitse või lauavõitlus
Öeldakse, et koss algab kaitsemängust, jäi siis Lätis ses vallas natuke vajaka? «Play-off`i kohta viskas Ventspils natuke palju punkte,» möönab Janar Lauren, «seega oleks saanud kaitses natuke paremini tegutseda.»
«Pigem jäi puudu lauavõitluses,» vaidleb Saarepuu, «lauamäng oli Lätis suhteliselt kehv. Üheteistkümnega kaotasime.»
Rock on alati toonitanud meeskondlikkust, Ventspilsil on aga neli mustanahalist, kes just individuaalse meisterlikkusega lahendatud rünnakulõppudega hiilgavad. «Ei tohi lasta neil rünnakut alustadagi, enne tuleb nad kinni võtta,» teab Sigrid Lauren rohtu, «ei tohi lasta neil hoogu minna.»
«Kas või time-out`iga pidurdada,» soovitab Ave-Gail Kask-la. «Mitte isegi selleks, et oma meestele midagi tarka öelda, vaid just vastaste hoog maha võtta. Vahel lastaksegi meie omad väga maha tampida. Meile jääb vähemalt selline tunne.»
«Neegreid tuleb rohkem ilma pallita võtta ja kohe mängu algusest, et nad hoogu sisse ei saaks,» lisab Janar Lauren, «sundida neid rasketele visetele.»
Laureni arvates ajab selline tegevus soleerivad ja sööte mitte eriti armastavad Ventspilsi mustanahalised närvi.
Lisaks soovitab Lauren Ventspilsi «aju» Arturs Strel-nieksi võimalikult kiiresti «kinni võtta».
Ventspilsil on viis leegionäri, meil tänavu kaks. Aeg-ajalt kostab ikka nurinaid, et Eesti klubides võiks vaid eestlased mängida. Kas ka Tartu Rocki fännide suhtumist kodumeeskonda muudaks see, kui meilgi oleks tiimis 5-6 välismängijat.
«Oleneb välismaalastest,» pakub Janar Lauren. «Kui nad kehvakesed on, siis küll, kui on tegijad vennad, siis pole hullu midagi.»
Teised täiendavad, et palju sõltub suhtumisest fännidesse, ja toovad sõbralikkuse võrdkujuks Tanoka Beardi. Etteheiteid pole ka Eziukwule ja Tsintsad-zele.
«Kuigi jah, viis leegionäri oleks juba palju,» mõtiskleb Kaskla. «See poleks siis enam Tartu Rock, see oleks mingi muu Rock.»
Pärast mõningat arupidamist jõutakse enam-vähem üksmeelele, et fännide lagi oleks kolm võõramaalast.
«Äärmisel juhul neli, kui see neljas oleks väga tasemel mängija ja lahe vend, kellega ise saaks ka hängida,» täpsustab Saarepuu.
Fännid peavad oma leegionäridest lugu. Kui kaua neil jätkub aga indu hoida tribüünidel Gruusia lippu? «Ikka jätkub, vana arm ei roosteta,» saavad nad aru, et vihje käib Tsintsadze tänavuse mitte just parima taseme kohta. «Küll Džoodz neljapäeval veel näitab ennast!»
«Ega ta nüüd nii hull ka ei ole,» lohutab Sigrid Lauren, «varem oli ta lihtsalt natuke parem ja kõik ootasid ei tea mida.»
«Varasem mängujoonis sobis talle ka rohkem,» lisab Janar Lauren, «aeglasem mäng, kus oli Tanel Tein, kellega ta sai hästi kokku mängida.» Lühidalt – lipp jääb tribüünile nii kauaks, kuni Tsintsadze on meeskonnas.
Ja Gruusia lipu asemele või kõrvale ei tule USA lippu. «Ameeriklased vahetuvad igal aastal, aga Giorgi on üks ja ainus,» toonitavad just naisfännid.
Piletid mõttes ostetud
«Kaunase piletid on meil juba mõttes ostetud,» pakuvad fännid Rockile Balti liigas tänavu vähemalt kolmandat kohta. «Kaks Leedu suurt on ikka natuke liiga vägevad. Pealegi, final four toimub Žalgirise kodus.»
Täna minnakse oma meeskonnale maksimumtoetust andma. Ja oodatakse seda kõigilt, kes õhtul kell 18 saali tulevad. «Loodame, et neid tuleb hästi palju – nii nagu vanasti. Rockil on seda väga vaja.»
Rocki fännide lemmikmängijad
Mari Kikerpill – Giorgi Tsintsadze
Ave-Gail Kaskla – Vallo Allingu
Sigrid Lauren – Sten Sokk
Janar Lauren – Marek Doronin
Mikk Saarepuu – Tanel Kurbas