Meditsiiniteenistuse mootorsaan näis nii neetult ahvatlev. Poolt distantsigi 90-kilomeetrisest Vasaloppetist polnud veel selja taha jäänud, aga Tõnis Raudla tundis, et toss on väljas. Tee või tina, kuid rohkem ei jõua.
Tal pruukinuks vaid meditsiinisaanile märku anda, et rohkem ei jaksa, ja ta oleks selle järel lohisevale kelgule pääsenud. Sellel, nägi Raudla silmanurgast, oli koguni soojendus. Külmakraade oli väljas vähemalt 15.
Aga kuidas sa vannud alla, kui oled maailmakuulsal Vasaloppetil osalemiseks, sh transpordile ja majutusele, käinud välja ligi 700 eurot? Ent küsimus polnud niivõrd isegi rahas. Asi oli ennekõike selles, et Raudla, kes oli kaasa teinud juba rohkem kui tosinal Vasaloppetil, oli sõprade utsitusel seadnud endale järjekordse eesmärgi: jõuda oma elus 20. Vasaloppetini.