Eesti rekord: 20 Vasaloppetit kahe kümnendiga (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
20 korda Vasaloppeti maratoni läbinud Tõnis Raudla.
20 korda Vasaloppeti maratoni läbinud Tõnis Raudla. Foto: Liis Treimann

Meditsiiniteenistuse mootorsaan näis nii neetult ahvatlev. Poolt distantsigi 90-kilomeetrisest Vasaloppetist polnud veel selja taha jäänud, aga Tõnis Raudla tundis, et toss on väljas. Tee või tina, kuid rohkem ei jõua.

Tal pruukinuks vaid meditsiinisaanile märku anda, et rohkem ei jaksa, ja ta oleks selle järel lohisevale kelgule pääsenud. Sellel, nägi Raudla silmanurgast, oli koguni soojendus. Külmakraade oli väljas vähemalt 15.

Aga kuidas sa vannud alla, kui oled maailmakuulsal Vasaloppetil osalemiseks, sh transpordile ja majutusele, käinud välja ligi 700 eurot? Ent küsimus polnud niivõrd isegi rahas. Asi oli ennekõike selles, et Raudla, kes oli kaasa teinud juba rohkem kui tosinal Vasaloppetil, oli sõprade utsitusel seadnud endale järjekordse eesmärgi: jõuda oma elus 20. Vasaloppetini.

Tänavu, üle-eelmisel pühapäeval, jõudis Raudla pärast kaheksa ja poole tunni pikkust teekonda püstitatud sihini. Teadaolevalt kõige esimese eestlasena. Alates 1998. aastast on ta teinud kaasa absoluutselt igal Vasaloppetil, mis erinevalt Tartu maratonist pole järgnenud aastatel kordagi ära jäänud. Raudlal, endisel konstruktoril ja ehitusmehel, kes elab oma kätega taastatud Aegviidu vanas jaamahoones, on eluaastaid 71. Aga ta suusatab endiselt innuga: lõppeval hooajal on lumekilomeetreid kogunenud ligi kaheksasada.

Mõni aasta tagasi oleks tema erakordsesse saavutuste jadasse äärepealt tühik tekkinud. Raudla sai pärast Tartu maratoni lõpetamist higisena külma ning haigestus grippi. Arst soovitas, et võtku antibiootikume. Kuid see soovitus, tõdeb Raudla, oli ilmselt karuteene.

Tagasi üles