/nginx/o/2022/02/28/14397097t1hbcd3.jpg)
Vormel-1 piloodi Robert Kubicaga Itaalia rallil juhtunud raske avarii järel tekkis elav diskussioon, kas ohtlike hobide harrastamine peaks sportlastele keelatud olema. Ehkki mõne Eesti pallimänguklubi juhtfiguurid polnud nõus mängijatega sõlmitud lepingute tingimusi avaldama, sai vastanute sõnadest kinnitust, et kuigi kontrahtid on mõnes osas erinevad, toob vastutustundetu käitumine kaasa karistuse, kirjutab Oliver Lomp.
Pärnu võrkpallur peab vältima ohtlikke olukordi
Pärnu Võrkpalliklubi tegevjuht Reio Tilk tõi välja kolm lepingupunkti, mis kinnitavad, et pea ees ohtlikesse situatsioonidesse sukeldumine ja seal viga saamine võib kaasa tuua rahalise karistuse.
Nimelt seisab lepingupunktis 3.1, et mängija peab vältima väljaspool treeningtunde ja võistlusi olukordi, mis võivad seada ohtu tema tervisliku seisundi või füüsilise vormi. Mängija ei tohi ilma Pärnu VK eelneva kirjaliku nõusolekuta tegeleda spordiala või hobiga, mis võib seada ohtu tema tervisliku seisundi või füüsilise vormi.
Lepingu rikkumise korral on pallur kohustatud maksma klubile leppetrahvi tekitatud kahju ulatuses, mille määrab kindlaks klubi. Kui mängija aga end väljaspool klubikohustusi vigastab, ei maksa klubi talle ka stipendiumi.
Kusjuures huvitava asjaoluna tuli Pärnu VK lepingupunktidest välja, et kui mängija saab vigastada klubi eest pallides või treeningul, siis peab klubi kindlustama vaid 70 protsenti mängija põhistipendiumist.
Levadia jalgpalluritele kehtib ekstreemspordi keeld
Eesti jalgpallimeistrivõistluste mulluse hõbedameeskonna FC Levadia mängijate lepingus on selgelt sees punkt, mis keelab tegeleda jalgpalluri jaoks ohtlike spordialadega, mille hulka kuuluvad motokross, autoralli ja muu ekstreemsport.
«Eeldame, et mängija on professionaal ja hoidub tegevusest, mis võib tekitada olukorra, kus ta ei saa mängida jalgpalli,» märkis Levadia tegevjuht Sergei Hohlov-Simson.
Juhul kui selline asi peaks juhtuma, saab klubi lähtuvalt Eesti Vabariigi töölepingu seadusest § 86 alapunktis (töötajapoolne töökohustuste rikkumine) rakendada kas rahalist trahvi või äärmuslikul juhtumil koguni töölepingu lõpetada.
«Mina töötan klubis kaks ja pool aastat ning selle aja jooksul pole klubi seda punkti rakendanud ja loodame, et ei pea seda tegema,» kinnitas Hohlov-Simson. «On olnud juhtumeid, kus mängija on osalenud klubi teadmata näiteks võrkpallivõistlustel. Õnneks traumat ei saadud, kuid asi oleks võinud lõppeda ka teisiti. Siis tegime mängijale hoiatuse ja rohkem pole selliseid asju juhtunud.»
Pohlak: ööklubid on ralliautost ohtlikumad
Eesti jalgpalli meistriliiga tiitlikaitsja FC Flora presidendi Aivar Pohlaku sõnul on nende mängijatega sõlmitud lepingutes punkt, mis keelab ohtlike kõrvalaladega tegelemise.
«Lepingus on selline punkt sees ja meil on võimalik mängijaid trahvida, kuid Flora on siiski klubi, kes soovib teha koostööd mõtlevate ja ennast jalgpallurikarjäärile pühendada suutvate mängijatega, seepärast vastaksin sellele küsimusele nii, et küsimusega mõeldud juhus saab olla vaid rumal õnnetus, mis väärib kindlasti andestamist, ehk siis mõistagi eeldame, et mängija ei tegele ka muude rumaluste ja ebasportlike asjadega,» märkis Pohlak.
Pohlak on tuntud selle poolest, et eeldab oma klubis ja jalgpallureilt üldisemalt ainult spordile suunatud mõtteviisi, mis välistab diskoteekides pidutsemise ja muu ebasportlasliku käitumise. Kusjuures seda peab ta ekstreemsetest hobidest mõneti taunitavamaks.
«Küllap on sportlikule vormile ralliautost ohtlikumadki rikutud unerežiimiga nädalalõppude veetmised ööklubides ja alkoholi tarbimine, mis mõlemad vähendavad sportlikku suutlikkust,» arvas Pohlak. «Kusjuures erinevalt sportautos saadud vigastusest ei pruugi nood asjaolud olla silmaga nähtavad.»
Korvpallurite lepingus keelav punkt puudub
Ainsa Eesti korvpalliklubina Balti liiga veerandfinaali jõudnud, kuid seal Ventspilsi vastu langenud Tartu Rock pole mängijate lepingusse otseselt sisse kirjutanud ohtlike hobide keeldu. Küll aga eeldab klubi mängijatelt endilt piisavalt intelligentsust, et need teadlikult end hoiaks.
«Tartu Ülikool/Rocki korvpallurid on Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi stipendiaadid, mille alusel on sätestatud, et korvpallur arendab parimal võimalikul viisil oma korvpallialaseid oskusi ja teadmisi. Spordiklubi eeldab, et mängija jälgib oma tervislikku seisundit ja hoolitseb selle eest, pidades silmas just enda kui korvpalluri arengut,» selgitas klubi turundusjuht Marek Roostar.
«Punkti, mis keelab ohtlike hobidega tegelemise, lepingutes ei ole. Spordiklubi eeldab mängijatelt teadlikku suhtumist oma tervisesse, nii et neil oleks võimalik täita stipendiumilepinguga määratletud eesmärke,» lisas Rooster.
Siiski ei tähenda sellise punkti puudumine, et mängija võiks vastutustundetult end ekstreemsetesse oludesse panna. Spordiklubi tegevat kõik selleks, et mängijate tervislik seisund oleks hea, ning kui tekib olukordi, kus atleedi tervis saab väljaspool klubi kohustusi kannatada, pole välistatud karistuse rakendamine.
«Selliste juhtumite korral lähtutakse konkreetsest olukorrast, üldist reeglit ei ole. On olnud olukordi, kus spordiklubi on taastumisprotsessi jooksul maksnud täies ulatuses lepingutasu. Kuid on olnud ka olukordi, kus spordiklubi on taastumisprotsessi jooksul vähendanud sportlase lepingutasu. Seega igat juhtumit vaadatakse eraldi,» märkis Roostar.
BC Kalev/Cramo korvpalliklubi mänedžer Kaarel Sibul lisas, et nende klubis sellist probleemi tekkinud pole, kuid üldiselt kattuvad meetmed Tartu Rocki omadega.