Eesti jalgpallikoondise kaitsemängija Artur Pikk, kes tuli eelmisel hooajal Valgevene tippklubi Borissovi BATE koosseisus kindlalt riigi meistriks, rääkis kohalikule meediale antud pikas intervjuus nii kodumaast Eestist kui ka eluolust Valgevenes.
Artur Pikk Valgevene meediale Eestist: isegi vanaema kasutab Skype'i
24-aastane Pikk, kes elab sarnaselt mitmetele teistele meeskonnakaaslastele Minskis, kuid käib treeningutel Borissovis (kahe linna kaugus teineteisest on ligi 75 km - toim), alustab BATE eest oma teist hooaega. «Kaugus Borissovist pole minu jaoks probleem, kuid elu Minskis on üsna küllastunud. Ma ei käi oma korterist tihti väljas. Ainult toidupoodi külastan siis metrooga, kui naine on Eestis ning mul tuleb endale süüa teha,» rääkis aastatel 2012–2015 Tallinna Levadias pallinud Pikk. Viimase sõnul tunneb ta end Valgevenes mugavalt, sest seal on head võimalused karjääris veelgi kõrgemale pürgida.
Koduriigist Eestist rääkides tunneb aga Pikk uhkust meie e-valitsusest, mis on valgevenelaste jaoks midagi kosmilist. Jalgpalluri sõnul on mitmed pensionärid Eestis õppinud infotehnoloogilises keskkonnas mugavalt elama. «Isegi mu vanaema saab internetis hakkama, helistame teineteisele Skype’i vahendusel. Internetitehnoloogiad on Valgevenega võrreldes kaugel ees. Me kirjutame lepingule alla, andes digitaalallkirja, mis säästab aega,» rääkis Pikk.
Valgevenes elades meeldib eestlasele aga vabal ajal käia kinos. «Mulle meeldib, et saan siin vaadata filme vene keeles. Eestis näidatakse peamiselt ingliskeelseid filme koos eestikeelsete subtiitritega. Eestikeelseid filme aga ei tõlgita vene keelde, välja arvatud Narvas. Seetõttu meeldib mulle Minskis kinos käia, muuseumid ja teatrid mulle ei sümpatiseeri. Võib-olla on sportlastel keeruline pärast raskeid treeninguid saada kunstist aru,» lisas ta.