Prantsuse tippklubi kutse rikub võrkpalluri kodustamise plaani

Dmitro Pašitskii pühib järgmiseks hooajaks Eesti tolmu jalgelt. Foto: Priit Simson

Eesti võrkpalliringkonnad on juba paar aastat hellitanud lootust, et valitsus annab Ukraina passiga, ent mitu hooaega siinmail Pärnu ja Selveri klubis pallinud Dmitro Pašitskiile kodakondsuse ja meie koondise võrguesine saab võimsa täienduse.

Kuid suure tõenäosusega jääbki see vaid unistuseks. Põhjuseks Eesti jäigad kodakondsusseadused ja parimasse mängumehe ikka jõudva palluri soov panna end proovile kõrgemas seltskonnas.

Tänavu Baltikumi parimas võrkpallimeeskonnas Selveris hiilgava temporündaja vastu tunnevad huvi tugeva võrkpallimaa Prantsusmaa klubid. Ilmselt mängib ta järgmisel hooajal sealses tippmees­konnas Cannes, kes tänavu hoiab oma maa meistrivõistluste põhiturniiril neljandat kohta.

Kuigi 23-aastase ja 205 cm pikkuse Pašitskii leping Selveriga kehtib veel kaks järgmist hooaega, on tema Prantsusmaale minek vaid kahe klubi omavahelise kokkuleppe küsimus. Selveri peatreeneri Avo Keele jutust kõlas läbi kindel arvamus, et kokkuleppe saavutamises pole kahtlust.

Kuid kuidas mõjutab Pašitskii Prantsusmaale kolimine tema võimalusi saada Eesti kodakondsus? Vastus on üsna lihtne – naturalisatsiooni korras kodakondsuse saamiseks peab inimene elama teatud aastad Eestis ja seejärel võib ta anda kodakondsuse eksami. Prantsusmaale siirdudes lõikab Pašitskii aga Eestis elamise staaži justkui noaga pooleks. Ei aita seegi, et lisaks sportimisele seob teda Eestiga ka eestlannast tüdruksõber.  

Mõistagi oleks kõik palju lihtsam, kui valitsus naaseks mõne aasta taguse poliitika juurde ja annaks kord aastas kodakondsuse eriliste teenete eest. Pašitskii puhul võiks seejuures tulla arvesse tema võimalikud tulevased teened.

Paraku ei andnud valitsus mullu sellisel kujul kodakondsust ühelegi inimesele, aasta varem tehti küll mõned erandid, kuid sportlasi selles nimekirjas polnud. 2008. aastal anti sportlastest kodakondsus Venemaa kõrgushüppajale Tatjana Kivimäele, kuid segastel asjaoludel pole ta seda praeguseni vastu võtnud ja Eesti eest võistelnud.

Võrkpalluritel pole suurt abi sellestki, et alaliidu juhatusse kuuluvad ametist lahkuva valitsuse siseminister Marko Pomerants ja sotsiaalminister Hanno Pevkur. Neist esimene on koguni alaliidu asepresident.

Pomerantsi sõnul on kodakondsuse andmine Eestis väga tundlik teema ja ta ei osanud ennustada, kas lähitulevikus võib see valitsuses üldse päevakorda kerkida. «Tavaliselt on seda tehtud novembris, kuid praegu on raske midagi ennustada,» sõnas ta. «Kodakondsust pole võimalik kuidagi kõveraid teid pidi kellelegi tekitada. Võrkpalliliidu asepresidendina võin aga öelda, et see teema pole meil ka seni piisavalt tõsiselt arutluse all olnud.»

Asepresidendist ministrihärra selline avaldus tekitab siiski hämmeldust. Postimees kirjutas juba rohkem kui aasta tagasi, et Keel vestles Pašitskiiga Eesti lipu all mängimisest ja noormees oli sellest huvitatud. Seejärel pidi alaliidu peasekretär Tarvi Pürn asuma aktiivselt küsimusega tegelema. 2011. aasta EM-finaalturniiriks on aga Pašitskii koondisse toomisega juba ilmselt hiljaks jäädud.