Kellele on vaja paarismängu?

Mariel Gregor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Henri Kontinen ja tema paarismängupartner John Peers Austraalia lahtiste võidutrofeega.
Henri Kontinen ja tema paarismängupartner John Peers Austraalia lahtiste võidutrofeega. Foto: Andy Brownbill/AP/SCANPIX

Kunagise maailma esinumbri John McEnroe sõnul on talle arusaamatu, miks võisteldakse tennise tippturniiridel veel üldse paarismängus. Üksikmängu ässad ehk maailma parimad mängijad osalevad suure slämmi ja teistel tippturniiridel paarismängus pigem haruharva, telepildis neid ei näidata – kui just ei mängi õed Venus ja Serena Williams või kaksikvennad Bob ja Mike Bryan – ning auhinnaraha on üksikmängudega võrreldes naljanumber.

Võrdlemaks, kui palju erinevad üksik- ja paarismängu auhinnaraha, võib vaadata praegu Ameerika Ühendriikides käiva Miami Openi turniiri näitel. Seal teenivad nii naiste kui ka meeste üksikmängu võitjad 1 175 505 USA dollarit, paarismänguturniiri võitjapaar peab omavahel jagama vaid 385 170 dollarit. Finaali kaotaja teenistus on üksikmängudes 573 680 dollarit, paarismängus peab teiseks jäänud paar jagama 187 70 dollarit. Vahed on seega märgatavad, eriti arvestades, et paarismängu auhinnaraha on võistkonna peale.

Samas tähendab riikidele, kel päris oma tippu ATP või WTA üksikmängukarussellis pole, ka paarismängu edu palju. Nii on Soome lehed täis uudiseid Henri Kontinenist, kes tõuseb esmaspäeval paarismängu maailma edetabeli esinumbriks. Kontinen on üks neist, kes keskendub paarismängule, kuigi jõudis üksimängus maailma edetabelis 2010. aastal 220. kohale ja juunioride seas oli edukas ka üksikmängus. Kontinen elab muide Tallinnas ning on palju treeninud koos meie meeste esinumbri Jürgen Zoppiga. Tema otsuse taga paarismängule keskenduda oli põlvevigastus.

Enamasti keskendutaksegi paarismängule siis, kui tuleb vigastus ja/või jõutakse tõdemusele, et üksikmängus suurt kala ei püüa. Lapsena ei keskendu keegi paarismängule. «See on tõesti nii. Või on nad oma karjääri lõpusirgel. Ka ühed tuntumad paarismängijad, vennad Bryanid, üritasid esialgu läbilööki üksikmängus,» ütleb tenniseekspert Margus Uba. «Ja taktika on nii spetsiifiliseks läinud, et eriti meeste paarismäng on justkui tennise eri liik,» ütleb Uba.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles