Kaheksatunnised saunaretked ja kuivav suu ehk võitlusspordi kõige nõmedam osa

Heiki Nabi

FOTO: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Võistluskaalu saamine on karm protsess. Vahel lausa eluohtlik. Kuigi maadleja Heiki Nabi pole viimased seitse aastat pidanud võistlusteks kaalu langetama, mäletab ta poolraskekaalu aegadest detailselt seda julma katsumust. «Ärkad öösel üles, keel suulaes kinni. Nina on kuiv. Kurk on kuiv. Saad aru, et midagi on valesti,» meenutas Nabi aastatetaguseid aegu.

Nabi kirjeldatu on vaid meenutus ühest ööst kolme nädala pikkuse protsessi juures. Just nii kaua kulus tal aega, et võistluskaalu saada. «Kaalulangetamine tuli mul raskelt. See oli ka põhjus, miks raskekaalu läksin,» rääkis Londoni olümpia hõbemedalist.

Nabi astus kaaluklassis sammu kõrgemale 2010. aastal. Enne seda maadles ta poolraskekaalus, mille ülempiir oli siis veel kuni 96 kg. Lihtne arvutus ütleb, et toona 106 kg kaalunud Nabi pidi võistlusteks alla võtma 10 kg.

Kuna Nabi kehatüüp on loomult pikk ning pigem kuiv – rasvaprotsent oli tal siis 15 juures – tuli kaalu langetada lihasmassi, vee ja jõu arvelt. Kogu protsessi jaotas ta tsükliteks. Esmalt jälgis ta normaalset toimumist, seejärel läksid toiduportsud pooleks ning mida aeg edasi, seda väiksemaks.

Viimased tunnid enne kaalumist tegi Nabi treeningu, seljas mitu kihti riideid. «Soe pesu, siis paksud püksid, siis kilepüksid,» kirjeldas ta treeningriietust. Kuid alati ei piisanud ka sellest. «Tegin trenni ära, viskasin mati peale kõhuli. Mulle otsiti peale matid, tekid. Keegi veel lamas seal peal, et kuuma kinni hoida. Et keha higistaks.»

Loe ka neid

Tagasi üles