Viljar Loor tegi võrkpalliplatsil suuri tegusid ajal, millest noorematel spordisõpradel puudub vähimgi ettekujutus. Nii temporündajana tagaliinis mängides ja ka servi vastuvõtjana.
Loor oli üheaegselt temporündaja ja vastuvõtja
«Loori põhiülesanded olid ikkagi temporünnak ja blokeering,» meenutas koos Looriga Tallinna Kalevis mänginud Avo Keel. «Temporünnakul oli tal paar firmanippi – kõik teadsid neid, kuid ta suutis ikkagi pallid maha lüüa. Blokis täpselt mängimine nõuab tohutut enesekontrolli ja see säilis tal kuni viimase kõrgliiga hooajani. Ta oli nõudlik nii enda kui teiste suhtes.»
Kalevi päevil Looriga tuba jaganud Rein Link ütles paar aastat tagasi Postimehele antud usutluses, et olümpiavõitja aitas sihile järjepidevus. Heldur Loori hinnangul tugines venna edu üheaegselt andekusele ja töökusele. «Ainult ühe abil pole võimalik päris tippu jõuda,» leidis ta.
Keele sõnul näitab Looris pesitsenud tarkust ja sitkust seegi, et ta suutis tippspordi kõrvalt lõpetada TPI selleks ettenähtud ajaga. «See eeldab head distsiplineeritust,» tõdes ta ja lisas, et samas polnud tegemist mingi kuivikuga.
«Naljast sai ta hästi aru. Meil oli ühel päeval sünnipäev ja tänu sellele sain tähistamisel ka Viljari sabal olla ja tähtsat meest mängida.» (PM)
Viljar Loor
1.10.1953 – 22.03.2011
• Olümpiamängude kuld NSVLi koondises Moskvas 1980
• Kahekordne maailmameister NSVLi koondises (1978 ja 1982)
• Viiekordne Euroopa meister NSVLi koondises (1975, 1977, 1979, 1981 ja 1983)
• Kahekordne maailmakarika võitja (1977 ja 1981)
• Neli korda võitnud Euroopa meistrite karika (1975, 1977, 1982, 1983)
• Juunioride Euroopa meister 1973
• Seitsmekordne NSVLi meister (1975, 1976, 1979–1983)
• Kolmekordne Eesti meister (1974, 1985, 1986)
• Treenerid: Ülo Palgi, Raimond Pundi, Ivan Dratšov ja Vjatšeslav Platonov, Juri Tšesnokov