Sõudmise eksmaailmameister, riigikogu spordi- ja liikumisharrastuse toetusrühma esimees Jüri Jaanson (Reformierakond) andis täna 16 parlamendisaadiku algatusena riigikogule üle seaduseelnõu olümpiavõitja riikliku toetuse sidumiseks keskmise palgaga.
Jüri Jaansoni avaldus riigikogus: riik peab olümpiavõitjaid väärikalt toetama (1)
Olümpiamedalist Jüri Jaanson selgitas, et spordiseaduse muutmise eesmärk on kehtestada olümpiavõitja riikliku toetuse valem, mis arvestab elukalliduse muutumisega ajas ja seob toetuse koefitsiendi eelneva aasta keskmise palgaga.
«Olümpiavõitja riiklik toetus on püsinud samal tasemel spordiseaduse vastuvõtmisest 12 aastat tagasi. Kehtima hakkamisel oli see võrdne 1,5-kordse Eesti keskmise kuupalgaga. Praegu moodustab 650-eurone olümpiavõitja toetus umbes poole keskmisest brutopalgast,» lausus riigikogu liige pressiteate vahendusel.
Jaansoni sõnul loob olümpiavõitja toetus sotsiaalse lisatagatise inimestele, kes on toonud kõrge sportliku saavutusega ja aastatepikkuse tööga Eestile tuntust ning ühiskonnale palju positiivseid emotsioone. «Olümpiavõitjatel on Eesti ühiskonnas eriline staatus. Nad on oma sportlike saavutustega iidoliks paljudele noortele ja innustanud neid spordiga tegelema,» märkis eelnõu algataja.
Sel aastal on olümpiavõitja toetuse saajaid kümme: suusataja Alevtina Koltšina, tõstja Jaan Talts, vehkleja Svetlana Tširkova-Lozovaja, veepallur Mait Riisman, korvpallur Tiit Sokk, ujuja Ivar Stukolkin, kergejõustiklased Jüri Tarmak ja Jaak Uudmäe, jalgrattasportlased Aavo Pikkuus ja Erika Salumäe. Tulevikus lisanduvad nimekirja kümnevõistleja Erki Nool, kettaheitja Gerd Kanter ning suusatajad Andrus Veerpalu ja Kristina Šmigun.
Kui seni ei ole paraolümpiamängude võitjatele riiklikku sporditoetust määratud, siis spordiseaduse muutmisel saaks nende riikliku toetuse määraks 0,65-kordne keskmine kuupalk. Meie paraolümpiavõitjad on Marge Kõrkjas, Annely Ojastu ja Sirly Tiik.
Seadusemuudatusega kehtestatakse olümpiavõitja riikliku toetuse määraks 1,3-kordne keskmine kuupalk, mida statistikaameti andmetel maksti Eestis toetuse maksmisele eelnenud aasta kolmandas kvartalis.
Seadusemuudatuse algatajateks on 16 riigikogu liiget: Reformierakonna fraktsioonist Arto Aas, Yoko Alender, Deniss Boroditš, Remo Holsmer, Jüri Jaanson, Kalle Laanet, Lauri Luik, Meelis Mälberg, Kalle Palling, Hanno Pevkur, Heidy Purga, Laine Randjärv, Valdo Randpere, Aivar Sõerd ning Vabaerakonnast Andres Ammas ja Monika Haukanõmm.