Rootsi legend: võite mu rekordi võtta, aga tegu on kosmeetilise muutusega

Patrick Sjöberg Foto: Repro

Paljud kergejõustikutähed nagu Patrik Sjöberg, Pietro Mennea, Sebastian Coe, Jonathan Edwards ja Colin Jackson võivad jääda ilma oma Euroopa rekorditest, kui IAAF kiidab heaks Euroopa Kergejõustiku Liidu ettepaneku tühistada alates 2018. aasta 1. jaanuarist kõik seni püstitatud tipptulemused.

Sjöberg, kes ületas 1987. aastal Stokcholmis kõrgushüppes 2.42, mis on jätkuvalt Euroopa kõigi aegade tipptulemus, lausus väljaandele Expressen, et teda rekordimehe staatus eriti ei huvita, küll aga on ta kindlalt vastu viisile, kuidas üritatakse kergejõustikku reformida. «Ega keegi ei saa minult seda ära võtta, et ma 2.42 hüppasin. Mulle jäävad sportlasajast niikuinii väga head ja väga halvad mälestused. Nii et mul ükskõik. Tean, mida tegin mina, ja tean, mida tegid teised,» sõnas Sjöberg.

«Tehku mis tahavad. Kuid on kuradi naljakas, et sellisel moel püütakse probleemi lahendada. Andke parem raha dopinguvastasele võitlusele, selle asemel et mingite kosmeetiliste muudatustega tegeleda!» jätkas Sjöberg. «Oleks huvitav teada, mismoodi ametnikud mõtlevad. Ei saa ju ometi arvata, et kõik varasemad rekordid on saavutatud dopingu abil? Kus on ajalooliselt olnud kõige rohkem probleeme? Jah, heitealadel. Kuidas näevad välja praegused ja 20-30 aasta tagused tulemused? Vahe on märkimisväärne. Aga muudel aladel ma sellist vahet ei näe, nii et on üsna veider kõiki rekordeid ühte patta panna,» arutles Sjöberg.

«Kuidas peaks selline samm parandama kergejõustikupubliku usaldust sportlaste vastu? Äkitselt öeldakse, et meie alal on tõesti olemas probleem, mille olemasolu aastaid eitati. Nüüd aga on järsku kõik süüdi,» pahandas Sjöberg.

Kergejõustikuliidu ettepanekul arvestataks rekordi puhul kolme asja – esiteks peab see olema püstitatud piisavalt heatasemelisel ehk tippkohtunike osalusel ja korraliku dopingukontrolliga võistlusel, teiseks peab rekordipüstitaja olema andnud enne võistlust mitme kuu jooksul teatud arvu proove ning kolmandaks tuleb tema proovi säilitada vähemalt kümme aastat pärast rekordiga lõppenud võistlust.

Euroopa rekorditabelist leiab hulgaliselt tulemusi, mis on sündinud aastakümneid tagasi, kui dopingukontroll polnud veel praegusel tasemel. Seega ei olnud sportlastel toona võimalustki nõutaval määral dopinguproove anda, samuti ei säilitatud nende proove nii kaua kui praegu.

Kui kahtlused kunagise idabloki sportlaste tänaseni püsivate rekordite osas on põhjendatud, siis löögi alla võivad sattuda näiteks ka järgmiste alade kehtivad Euroopa rekordid:

• Pietro Mennea – 200 meetri jooks (püstitatud 1979. aastal)
• Sebastian Coe – 1000 meetri jooks (1981)
• Steve Cram – miiljooks (1985)
• Colin Jackson – 110 m tõkkejooks (1993)
• Stephane Diagana – 400 m tõkkejooks (1995)
• Patrik Sjöberg – kõrgushüpe (1987)
• Sergei Bubka – teivashüpe (1994)
• Jonathan Edwards – kolmikhüpe (1995)
• Jan Železny – odavise (1996)
• Christine Arron – 100 m jooks (1998)

IAAFi president Coe, kellele kuulub 1000 meetri jooksu Euroopa rekord, lausus, et talle idee meeldib. «See rõhutab, et alaliitude juhid on sisse seadnud toimiva dopingukontrolli, mis on efektiivsem ja kindlam kui 15 või isegi 10 aastat tagasi,» sõnas ta. «Muidugi on sportlasi, es tunnevad, et ajaloo ümberkalibreerimine röövib neilt midagi, kuid usun, et tegu on sammuga õiges suunas ning meil on seeläbi võimalik oma ala tõsiseltvõetavus taastada,» arvas britt.