FIFA soovib jalgpalli MMi Hiinale nihverdada?

Ott Järvela
, vastutav toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiina jalgpallikoondis on 2018. aasta MMile kvalifitseerumise sisulised lootused praeguseks juba minetanud.
Hiina jalgpallikoondis on 2018. aasta MMile kvalifitseerumise sisulised lootused praeguseks juba minetanud. Foto: China Stringer Network/Reuters/Scanpix

Hiina lootused võõrustada 2030. aasta MM-finaalturniiri muutuvad täiesti olematutest vähemalt teoreetilisteks, kui rahvusvahelise jalgpalliliidu (FIFA) kongress kiidab järgmisel nädalal Bahreinis peetaval kongressil heaks MMi korraldusõigusele kandideerimise korra muudatuse.

Eelmise aasta oktoobris sätestas FIFA, et MMi võõrustanud maailmajao esindaja ei saa kandideerida järgmise kahe finaalturniir läbiviimisele. Seeläbi välistati Euroopa riikide pretendeerimine 2026. aasta MMile, sest järgmisel aastal selgub maailmameister Venemaal.

FIFA jaoks sobis säärane asjade seis kenasti, sest maailma vutijuhtide soov viia 2026. aasta MM-finaalturniir 22aastase pausi järel USAsse, kes 2022 võõrustaja valimisel kaotas kahtlastel asjaoludel Katarile, oli avalik saladus. Aprillis esitaski USA koos Mehhiko ja Kanadaga oma kandidatuuri. Vastased puuduvad ja kõigi eelduste kohaselt nad 2026 MMi ka saavad.

Aga Euroopa välistanud reeglit kavatsetakse nüüd 2030. aasta MM-finaalturniiri silmas pidades õgvendada moel, mis ei välista turniiri toimumist Aasias, mis võõrustab ka 2022. aasta MMi. Nimelt esitatakse 11. mail toimuvale kongressile ettepanek sätestada statuut nii: "Üldjuhul ei anta MMi korraldusõigust konföderatsioonile, kelle esindaja võõrustas eelmist või üle-eelmist MMi. Kui asjaolud nõuavad, võib FIFA nõukogu antud reeglit muuta."

Hiina jalgpalli-ambitsioon on võimas

Teine lause avabki Hiinale ukse. Maailma rahvarohkeim riik on seni MMile kvalifitseerunud vaid korra, kui 2002 kaotati kõik kolm alagrupimängu ilma ainsatki väravat löömata. Aga jalgpalli-ambitsiooni puudumises Hiinat süüdistada ei saa.

Kui klubivutis lüüakse Euroopa tippklubidelt süngete summade abil staare üle (viimase aasta jooksul on Hiina kõrgliigasse siirdnud näiteks Carlos Tevez, Papiss Cisse, Axel Witsel, Nikita Jelavic, Ezequiel Lavezzi, Hulk ja Oscar), siis rahakoti abil võetakse positsioone sisse ka poliitmaastikul.

Mullu ametisse valitud FIFA presidendi Gianni Infantino ametiaja esimene suur sponsorleping sõlmiti Hiina kinnisvara- ja kinogigandi Dalian Wanda Groupiga. 2030. aastani kestva kontrahti allkirjastamise järel teatas korporatsioon: "FIFA partnerina on meil hõlpsam rääkida kaasa suurte võistluste nagu MMi korraldusõiguste jagamisprotsessis."

Et esimene maailmameister selgus 1930. aastal Uruguais, on jalgpallimaailmas juba mõnda aega olnud vaikiv kokkulepe, et MMi 100. juubeliks minnakse samma kohta tagasi. Et 3,5 miljoni elanikuga riik ei suudaks üksinda 48 koondist – alates 2026. aastast mängib MMil senisega võrreldes poole rohkem meeskondi – võõrustada, siis korraldataks võistlus kahasse ilmselt Argentiinaga (on mainitud ka Tšiilit).

Hiina sellest kokkuleppest ei hooli, sest tajub (õigesti), et kui nad ei saa 2030. aasta MMi, siis järgmine võimalus avaneks alles 2038, sest 2034 peaks kuuluma Euroopale, kelle võõrustamis-paus veniks muidu 20aastaseks, mis poleks loogiline.

Sarnasused Ateena-Atlanta olümpiaduelliga

Olukord on mitmes mõttes analoogne 1996. aasta olümpiamängudega. 100. juubeli puhul elati pikalt teadmises, et need toimuvad Ateenas, kus võisteldi ka 1896, ent kui Rahvusvahelise Olümpiakomitee pikaaegse suursponsori Coca-Cola peakorteri asukoht Atlanta sajaseid luhvtitama hakkas, sai Ateena hääletusel 35:51 lüüa.

Kuidas läheb 2030. aasta jalgpalli MMiga, ei selgu niipea. Turniiri toimumiskohta ei otsustata praeguste plaanide kohaselt kindlasti mitte enne 2021. aastat, võibolla ka hiljem. Küll aga tuleb silmas pidada, et erinevalt varasemast ei määra MMi toimumispaika enam FIFA juhatus/nõukogu, vaid üldkogu, kus igal liikmesriigil üks hääl.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles