Põnev, aga ebatõenäoline teooria: Gerd Kanterist võib saada maailmarekordi omanik

Gerd Kanter Rio olümpial. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Gerd Kanterist saab meeste kettaheite maailmarekordi omanik enam kui 10 aastat tagasi tehtud tulemusega? Pole teoreetiliselt võimatu, kui Euroopa kergejõustikuliidu (EAA) ambitsioonikas plaan läbi läheb.

Nädala alguses tegi EAA kergejõustiku usaldusväärsuse taastamist ettekäändeks tuues rahvusvahelisele alaliidule (IAAF) radikaalse ettepaneku: tühistada kõik Euroopa ja maailmarekordid, mille puhtust ja ausust pole võimalik ammendavalt tõestada.

EAA arvates peaksid rekordid vastama kolmele tingimusele: 1) püstitatud eelnevalt kinnitatud rahvusvahelistel võistlustel, kus on tagatud tipptasemel kohtunikud ja varustus, 2) sportlane andis rekordi sooritamisele eelnenud kuude jooksul kindla arvu dopinguproove, 3) rekordi sooritamise järel võetud kohustuslikku dopinguproovi tuleb säilitada uuesti testimise tarbeks vähemalt 10 aastat.

Et IAAF on dopinguproovide säilitamisega tegelenud alates 2005. aastast, ei vastaks mitte ükski enne seda püstitatud maailmarekord EAA seatud standarditele, mis avabki ukse Kanterile, kes on 2006. aasta septembris Helsingborgis heidetud 73.38ga maailma kõigi aegade edetabelis kolmas.

Sakslase Jürgen Schulti 1986. aasta maailmarekord (74.08) ja leedulase Virgilijus Alekna 2000. aastal heidetud 73.88 parameetritele kindlasti ei vasta. Kui Kanterilt Helsingborgis heidetud järel dopinguproovi ei võetud või on see praeguseks hävitatud, siis peaks tal olema veel kaks õlekõrt kõigi aegade neljanda ja viienda tulemuse abil - 2007 heitis ta USAs, Salinases 72.02 ja aasta hiljem samas kohas 71.88.

Kõigi nende kolme heite ajal kuulus Kanter juba maailma absoluutsesse tippu, mis peaks välistama variandi, et temalt polnud võetud piisavalt dopinguproove. Samuti on põhjendatud lootus, et IAAF on need proovid säilitanud. Küsimusi võib tekitada parameeter nr 1, sest kõik kolm Kanteri heidet sündisid nö spetsiaalsel heitestaadionil eelkõige maailmarekordi ründamise nimel korraldatud võistlusel. Kas need on EAA ja IAAFi meelest rekordikõlbulikud?

Eeldatavasti jääbki antud võimalus pelgalt teoreetiliseks, sest kergejõustikurahva reaktsioon EAA plaanile on olnud valdavalt raevukas. Endised tippsportlased, keda ähvardab maailmarekorditest ilmajäämine, on nimetanud plaani jaburaks ja ebaausaks ning ähvardanud ka kohtuga.

1991. aastal Tokyo MMil kaugushüppe maailmarekordi 8.95 püstitanud ameeriklane Mike Powell teatas: "Olen juba oma advokaadiga ühendust võtnud. Jah, mõned maailmarekordid tekitavad küsimusi, aga minu oma on ehtne ja aus. Kergejõustikuajaloo vägevamaid hetki. Kirjeldatud otsus hävitaks liiga palju. Mina võitluseta alla ei anna.”

Kokkuvõte: tõenäosus, et Gerd Kanterist saab ammuse kettakaare läbi maailmarekordi omanik, on väga väike, aga mitte täiesti olematu.