/nginx/o/2017/05/04/6621081t1ha082.jpg)
Tippsport elab pidevas muutuste tuules ning erand pole purjetamine, mida proovitakse erinevate innovaatiliste lahendustega õiglasemaks muuta. Ametnike tempo ja sportlaste innukus ei kulge aga samas tempos – liiga kärme tegutsemine tegi Karl-Martin Rammole väikese karuteene.
Juba enne 2016. aasta Rio de Janeiro olümpiamänge räägiti purjetamise Laser-klassis uute purjede kasutusele võtmisest. Et võistlusvarustus kinnitatakse olümpiamängude puhul aga mitu aastat varem, ei saanud uuendusi veel Brasiilias tarvitada.
Mäletatavasti maadles aga maailma edetabeli kümnes mees Rammol olümpial just probleeme purjega, mis oli defektiga ehk ettenähtust pikem. Nüüd peaksid sedasorti probleemid minevikku jääma. «Asjad liiguvad paremuse suunas, nii suurt segadust enam ei valitse,» arvab Laser-klassi uuendustega Mallorca EK- ja Hyeres’i MK-etapil tutvunud purjetaja.
Rahvusvahelise alaliidu uus suur mure on seotud hoopis mastidega. Kui varem valmistati mastid ning mõned selle jupid alumiiniumist, siis nüüd on materjaliks parema vastupidavusega süsinik. Muudatuse eesmärk on muuta sportlaste varustus võrdsemaks.
«Laser-klassis on sobiva masti leidmine hästi oluline aspekt. Süsinikmastid ei väsi nii kiiresti ehk masti erinevad osad ei lähe kõveraks. Nõnda leiab endale korraliku ja sobiva masti nii minusugune pikk, suur ja tugevam mees kui ka kleenukesem sportlane. Antud muudatus peaks mänguvälja kõvasti ühtlasemaks tegema ning tehnilised mured koliksid tagaplaanile,» selgitab Rammo.
Küll aga liiguvad reegliuuendused paberil kiiremini kui reaalsuses. «Tellisin Austraaliast kaks masti lootuses, et saan neid Mallorcal testida. Käisin veel kõva raha välja, et need kiiresti kätte saada. Paraku polnud süsinikmastid aga Euroopasse veel piisavalt laialdaselt pärale jõudnud ning minu liigne innukus maksis kätte: rahvusvaheline alaliit keelas nende kasutamise ära!» meenutab Rammo.
«Tahtsin jälle tõestada, et väike Eesti suudab uuendustega kaasa minna, ja olla kindel, et me ei jääks Austraaliast, Uus-Meremaast, Suurbritanniast palju maha, aga tuleb välja, et pingutasin üle!»
Uutele mastidele kehtestatud ajutine keeld keeld tegi Rammole eriti tuska põhjusel, et ta sõitis võistlustele seljavalu kiuste. Seljahädad on purjetajate kutsehaigus ning Rammot on need kummitanud aastast 2009. Midagi otseselt katki ei ole, aga alaselg annab korralikult tunda.
«Kõhtu treenides läheb seljavalu tavaliselt üle. Talvel tegin aga jõusaalis puusapainutajale liiga, mille tõttu ei saanud kolm nädalat kõhule trenni teha. Mallorca Euroopa karika etapp tuli kohe peale, ent selg oli endiselt rabe,» räägib Rammo.
«Kui just päev otsa sokke jalga ei pane, siis ega see tavaelus suurt midagi sega. Aga paadis end kallutades on valu alati tunda. Poomi alt läbi minnes tekib tunne, kas nüüd läheb mingi lihas pooleks. Hyeres'i MK-l võistlemine oli seljahäda tõttu tõesti ebameeldiv, aga tuleb kohal käia. Näpp on vaja pulsil hoida, muidu ei saa pärast reele,» kõneleb purjetaja.
Ent nüüd võtab Rammo veidikeseks aja maha ja ravib selga. Mais Hollandis toimuva EK-etapi ja Hispaanias seilatava MK-finaali jätab ta vahele. Järgmise stardi teeb Laser-klassi Eesti esinumber juuni lõpus mainekal Kieli regatil.
:format(webp)/nginx/o/2017/05/02/6616895t1hd109.jpg)