Ametlik selgitus: miks jäi sokkides jooksnud Mukunga protestidest hoolimata diskvalifitseerimata?

35. Tartu jooksumaratoni võitja Ibrahim Mukunga Wachira Foto: Annika Erg

Tartu Maratoni korraldajad avaldasid Facebookis selgituse, miks lubati Tartu Jooksumaratoni võitnud Ibrahim Mukunga Wachiral võistelda ilma numbrita. Postimees avaldab selgituse täispikkuses ja muutmata kujul.

«Kuna üldsuses tiirleb erinevaid versioone ja spekulatsioone, miks Tartu Jooksumaratoni võitja Ibrahim Mukunga Wachira eile ilma numbrita starti lasti, avaldame siinkohal korraldajapoolse selgituse:

Mukunga juhtumiga 35. Tartu Jooksumaratonil toimisime võistluse üldjuhendi punkt 28 järgi, mille kohaselt lahendatakse juhendis käsitlemata küsimused korralduskomitee ja/või žürii poolt jooksvalt. 

Kuna käitumist sellelaadse juhtumi puhul ei ole juhendis eraldi käsitletud, lahendas antud küsimuse žürii kiirkoosolek, koosseisus võistluse direktor Indrek Kelk, peakohtunik Andres Nirk ja peasekretär Aet Nurk. Žürii otsustas, et tulenevalt objektiivsetest asjaoludest on võimalik osaleja aeg fikseerida ja tema korrektset distantsi läbimist kontrollida.

Võistleja jaoks positiivse otsuse langetamise puhul said määravaks järgmised asjaolud:

1) Võistleja teavitas korraldajat probleemist enne võistluse starti;

2) Võistleja probleemi tekkimisse võis olla kaasatud korraldajapoolne abipersonal;

3) Hoolimata elektroonilise ajavõtukiibi puudumisest oli võimalik võistleja tuvastada ja fikseerida tema vaheajad ning lõpuaeg manuaalselt;

4) Võistleja distantsi korrektset ja määrustepärast läbimist oli võimalik kontrollida, sest kogu distantsi vältel saatis teda abikohtuniku rollis pilootrattur.

Neid asjaolusid kaaludes leidis žürii, et võistleja poolselt olid kõik sportlikud printsiibid täidetud ja ainult formaalsuse pärast tema diskvalifitseerimine oleks antud asjaoludel olnud põhjendamatu.

Kindlasti tekitas see otsus palju küsimusi stiilis «oleks keegi teine Wachira asemel olnud, siis poleks sellist erandit tehtud.» Tegelikult peab vaatama igat juhtumit eraldi. See tähendab, et kui samalaadne asi oleks juhtunud mõne eestlasest eliitjooksjaga, kes oleks olnud kindlalt esikuuiku konkurentsis, siis oleks žürii langetanud samaväärse otsuse. Nõrgema tasemega jooksja puhul aga oleks sarnase juhtumi korral tekkinud probleem, sest aeglasema jooksja liikumist ei ole võimalik massi sees ilma ettevalmistuseta jälgida ja fikseerida nii, nagu see selge liidri puhul võimalik oli.»