Eesti kõigi aegade parim naismaratoonar sokkides jooksnud Mukungast: pole mingit mõtet tuua aafriklasi Eestisse võistlema

Ibrahim Mukunga Wachira 35. Tartu jooksumaratoni finišis

FOTO: Annika Erg

Eelmisel pühapäeval Tartu jooksumaratonil 23 kilomeetrit sokkides läbinud keenialane Ibrahim Mukunga Wachira on tekitanud omajagu poleemikat aafriklase treeningpartneri Tiidrek Nurme Facebooki seinal, kus arutletakse kirglikult selle üle, kas Aafrika jooksjad ikka peaksid Eesti rahvaspordiüritustel kaasa lööma.

Seejuures on kõnealusele mõttele kõige rohkem vastu Eesti rekordinaine nii poolmaratonis kui ka maratonis Jane Salumäe ning kolmikhüppe olümpiavõitja Jaak Uudmäe.

«Minu isiklik arvamus. Ma ei näe absoluutselt mingit mõtet tuua aafriklasi Eestisse võistlema. Miks me ei võiks nautida nendega, kes meil hetkel on olemas ja panustada noortele, tulevikule, kes tahab joosta?» küsis Salumäe.

«Mida nautida? Konkurentsi puudumist?» küsis seepeale Eesti pikamaajooksja Tiidrek Nurme. «Mukunga on täna samas olukorras nagu sina paljudel elus tehtud võistlustel. Andekas jooksja, kes jookseb välismaal ning võidab. Mul endast kahju pole, kui Mukunga mind edestab. Kaotada on ebameeldiv. Iga kaotus tõstab motivatsiooni teda järgmine kord edestada,» lisas Nurme.

«Arvan, et me hirmutame meie jooksjad aafriklastega ära ja siis veel sada korda mainides, et jooksis sokkides,» vastas Hispaanias elav Salumäe.

Sõna võttis ka kolmikhüppe 1980. aasta olümpiavõitja Jaak Uudmäe: «Olen Janega 100 prossu nõus. See oligi minu mõte, et ala arendamisele tuleb mõelda,» kirjutas Uudmäe ja uurib (retooriliselt), miks ei leia ta Keenia jooksja aegu IAAFi edetabelitest. «Tiidrek, sina tead vast, mis kohal suur Mukunga edetabelis eelmisel aastal oli?», mille peale Nurme kostis: «Tema eesmärgid olid edetabelivälised.»

Uudmäe sõnas ka, et «riigi kahesajas mees ei ole vist päris tippjooksja», mille peale kostis Nurme: «Väidan, et on. Kui ma ei eksi, siis Rio olümpianormi täitsid eelmisel aastal ligi 500 keenialast. See ei näita niivõrd normatiivi nõrkust kuivõrd riigisisest konkurentsi.» Uudmäe vastus: «Ainult nõrkust.» Nurme: «Rio olümpiamängudel ei osalenud ühtegi Keenia kõrgushüppajat. Miks?»

Seejuures sekkus arutellu Meelis Atonen, kes püüdis pahameelt maha suruda: «Lugupeetud spordikorüfeedel on muidu jutt väga õige, aga ei ole ka. Sest Mukungat ei too keegi riiklikult sisse. Kui toodaks, siis oleks loomulikult jama, et sellele ressurssi raisatakse. Selle asemel peaks tõesti noortega tegelema või ka omade vanematega. Riiklikult kindlasti. Aga Mukunga tuleb täiesti legaalselt Eestisse, eraviisiliselt, ei ole isegi oluline, kas sõber kutsub või saab ta muudmoodi viisa. Nii on tal ka täielik õigus siin üritustel kaasa lüüa... ja kui on õigus kaasa lüüa, siis on õigus ka võita. Nii lihtne see ongi.»

«Loomulikult! Võin veel rohkem neid saata ja siis pole ka teist, kolmandat, neljandat kohta,» jätkas Salumäe.

«Ausalt öeldes on mul tulnud jooksukorraldajana korduvalt jooksjaid taga ajada, et ole hea, tule kohale, korja see auhinnaraha. Mukunga on meile teinud tublid rajarekordid, teeb alati show ära ja annan hea meelega raha. Kui Romka (Tartu jooksumaratonil teisena lõpetanud Roman Fosti – toim) oleks Eesti ühe suurema rahvajooksu võitnud treeningu käigus, oleks ikka mage olnud küll. Konkurents viib elu edasi. Eestlased ei väärtusta ka Eesti meistrivõistlusi, seega see oma turu kaitse jutt on ebasiiras,» toetas Mukungat ka Elva Jooksusarja korraldaja Priit Simson.

Tagasi üles