/nginx/o/2017/05/17/6673667t1hb5e7.jpg)
Rooma tenniseturniiril laineid lööv Anett Kontaveit andis pärast maailma esireketi Angelique Kerberi alistamist WTA kodulehele pika usutluse, kus rääkis muuhulgas suure publiku ees mängimisest, kohtumisest noorpõlveiidoli Maria Šarapovaga, võidutahtest ja lemmikfilmidest.
Kontaveit, kes sai täna ülikindlalt 6:1, 6:1 jagu ka maailma 22. reketist Mirjana Lucic-Baronist ja jõudis veerandfinaali, lausus, et tema edu taga on enesekindluse kasv. See tuleneb aga omakorda võimalusest mängida varasemast rohkem kohtumisi.
«Olen sellega, kuhu mu mäng praegu liigub, väga rahul. Hooaja ettevalmistus oli hea, tegin kõvasti tööd ja mul kulus veidi aega, et enesekindlus saavutada. Mida enam mängisin, seda paremini kõik klappima hakkas,» rääkis Kontaveit, kes alistas hiljutisel Stuttgardi turniiril esmakordselt maailma esikümnesse kuuluva mängija, saades jagu Prantsusmaa lahtiste valitsevast meistrist Garbiñe Muguruzast.
«Kõik on kinni pisiasjades. Ma ei tee teadlikult midagi teistmoodi, kuid enesekindlusest on tohutult abi. Kui saad paar võitu ja tuled rasketest olukordadest välja, hakkab kõik palju kergemini sujuma,» selgitas eestlanna.
Tennis on intelligentne sport
Kontaveit rääkis ka sellest, kuidas ta tänu tennisetreenerist emale juba väga noorelt reketi kätte võttis, samuti sellest, et ta on väga võidujanuline. «Tennis on intelligentne sport, see meeldib mulle. Tahan võita kõiges, mille ette võtan! Lisaks kipun kõik võistluseks pöörama, et oleks põnevam.»
Hea mängu jaoks peab Kontaveit enda sõnutsi olema vaimselt sajaprotsendiliselt keskendunud. «Motivatsiooniga pole mul kunagi probleeme polnud. Aga kõik peab klappima – pean olema nii füüsiliselt kui ka vaimselt heas seisus.»
Pärast Kaia Kanepi terviseprobleeme ja tipptennisest taandumist on Kontaveit ainus eestlanna, kes suurturniiridel mängib, kuid see pole tema jaoks probleem. «Vahel reisib ema kaasa, treener on niigi alati kohal. Ei ütleks, et ennast üksildasena tunnen – olen alati olnud seisus, kus mul pole hirmus suuri taustajõude ega palju kaasmaalasi. Küllap olen sellega lihtsalt harjunud,» sõnas Kontaveit.
Väikesena pidas ta enda sõnul eeskujudeks Viktoria Azarenkat ja Maria Šarapovat, unistades nendega samal väljakul mängimisest. Stuttgardis õnnestuski tal Šarapovalt mõõtu võtta ja ehkki eestlanna pidi tunnistama vastase paremust, pidas ta mängu väga heaks. «Jäin enda esitusega rahule, aga tema mängis lihtsalt suurepäraselt. Oleksin saanud nii mõndagi asja paremini teha, aga see on hea, sest näitab, et mul on veel arenguruumi. Natuke pidin publiku ja peaväljakuga harjuma, aga tunne oli mõnus.»
«Miks mitte kõik suure slämmi turniirid võita...?»
Väikestelt väljakutelt suurtele, mitukümmend tuhat inimest mahutavatele areenidele kolimine pole Kontaveidi sõnul tema jaoks probleem. Vastupidi – see suisa meeldib talle. «Suure publiku ees mängimine annab energiat ja tohutult motivatsiooni, see on otsekui adrenaliinipuhang! Tähtis on oma tase välja mängida, vahet pole, millisel väljakul. Ma ei tunne, et suur areen mind rivist välja lööks, püüdsin hoopis iga hetke nautida, sest õhustik ol pöörane!» kiitis Kontaveit. Just publiku tõttu on tema lemmikturniir US Open.
Mõne tänavuseks hooajaks seatud eesmärgi on eestlanna juba täitnud, seega tuleb leida uusi. «Tahtsin jõuda edetabelis esimese 100, seejärel esimese 70 hulka. Aga liigume samm-sammult, sest tegutseda on mõtet tasa ja targu,» sõnas Kontaveit, kes tõuseb pärast Lucic-Baroni alistamist kõigi märkide järgi praeguselt 68. tabelirealt uude kümnesse. «Miks mitte kõik suure slämmi turniirid võita...? Nali! Ülejäänud hooaja jooksul võiks sihiks olla 30 parema sekka kerkimine,» leidis Kontaveit.
Kontaveit on hooaja alguses edukas olnud nii kõvakattega väljakutel kui ka liivasaviväljakutel. «Kui olen enesekindel, pole mul vahet – kõva kate, liiv, muru, sise- või välisväljakud,» sõnas ta. Biel/Bienne’i turniiril jõudis Kontaveit esmakordselt WTA turniiril finaali ja ehkki seal tuli tunnistada Marketa Vondroušova paremust, jäi Kontaveit saavutusega väga rahule. «Närvi ei olnud, tundsin ennast üsnagi mõnusalt. Aga publikut tunnetasin muidugi rohkem kui esimeses ringis.»
Mängude vahelisel ajal armastab Kontaveit raamatuid lugeda ja telesarju vaadata. «Aeg kipub kuskile kaduma, sest ma ei tunne, et mul oleks tohutult vaba aega. Püüan lihtsalt vabalt võtta ja lõõgastuda, et järgmiseks mänguks energiat säästa,» sõnas ta.
Küsimusele, milliseid sarju Kontaveit vaatab, vastas ta: «Lihtsam oleks öelda, milliseid ma ei vaata! Mulle meeldivad «Grey anatoomia», «Skandaal», uus sari «Riverdale», samuti «Kuidas mõrvast puhtalt pääseda». Viimati nähtud film oli «Galaktika valvurid 2» – hea film, mitte küll nii hea kui esimene, kuid ikkagi hea.»
Showtek, «Gone Girl» ja «Videvik»
Viimati kuulatud muusikapala kohta tõdes Kontaveit aga: «Pean järele vaatama, sest unustan lugude nimed kogu aeg ära. See oli Showteki «On Our Own».»
Telefonis kasutab Kontaveit äppidest enda sõnul ilmselt kõige rohkem Instagrami. Ent miks just seda? «Mulle meeldivad teiste postitatud fotod – lemmikute seas on moepildid ja muidugi ka fotod koertest. Nendega püüan end alati kursis hoida!»
Lemmikraamatuks on Kontaveidil praegu «Gone Girl». «Film meeldis mulle ka, aga raamat oli pisut parem. Kui olin umbes 14-aastane, oli mul pöörane huvi «Videviku»-seeria vastu. Lugesin kõik raamatud kolm korda läbi, see oli natuke jube! Tegu oli esimese korraga, kui terve raamatu ühe päevaga läbi lugesin – esimese eesti keeles, teised aga inglise keeles, sest eestikeelsed tõlked ei olnud veel ilmunud.»
Võõrkeeltest räägib Kontaveit enda sõnul vaid inglise keelt, kuid seda briti aktsendiga. «Kui noorteklassis mängisin, oli mul palju brittidest sõpru. Vahel räägime skaibis siiani. See aktsent ei ole asi, mida ma tingimata tahaksin omada, aga külge ta jäi ja nüüd ei saa ma selle suhtes enam midagi parata!» naeris Kontaveit.
Kontserdil käis Kontaveit viimati paar aastat tagasi Tallinnas, kui siin esines Robbie Williams. Eestisse jõudes kiirustab ta aga esimese asjana hoopis oma koera tervitama. «Mul on šokolaadikarva labrador Milo. Ta on kolmeaastane, aga turniiridele ma teda võtta ei saa – ta armastab lendavaid palle ja läheks neid nähes hulluks!»
/nginx/o/2017/01/06/6231287t1h8223.jpg)