Eile keskpäeval helises Eesti suusakoondise hooldemehe Urmas Välbe telefon. Teisel pool toru oli Venemaa suusaliidu president Jelena Välbe, kellel oli oma eksabikaasale oluline sõnum.
Eesti suusakoondise hooldemehed lahkuvad Venemaale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urmas Välbe kuulas oma eksabikaasa jutu ära, noogutas rahulolevalt ja naeratas. Tulevik oli taas pisut helgem. Ja mitte üksnes tema enda jaoks. «Saavutasime suulise kokkuleppe. Need neli meest, kes määrisid Andrus Veerpalu suuski, said Venemaa suusaliidult tööpakkumise. Seal tahetakse taustameeskonda suurendada,» kinnitas Välbe rahulolevalt.
Lepingu täpsemad punktid on veel lahtised, kuid kogenud hooldemehe sõnul on küsimus vaid pisiasjades. 99-protsendilise tõenäosusega määrivad lisaks temale järgmisel hooajal venelaste suuski ka Mihhail Lukertšenko, Eero Bergman ja Margo Pulles.
Kurb tõsiasi
Eesti suusaliit neile meestele konkureerivat pakkumist teha ei suuda. Ükskõik kui väga nad seda ka teha ei tahaks. Raha sellisel tasemel hooldemeeskonna ülalpidamiseks lihtsalt pole.
«Nüüd vaatavad ilmselt paljud minu otsa ja küsivad etteheitvalt – Mati, miks sa lased neljal tipptasemel mehel ära sõita? Miks suusaliit ei suuda neile palka maksta? Aga me ei saada neid kuhugi ära! Meil lihtsalt pole võimalust teha konkureerivat pakkumist. Nii kurb, kui see ka poleks,» tõdes Eesti suusakoondise peatreener Mati Alaver, kes teadis juba paar kuud tagasi, et koondise määrdemeestele selline pakkumine tehakse. Eile sai ka tema sellele viimase kinnituse.
Küsimusele, mida tähendab Eesti suusakoondisele kogenud hooldemeeste lahkumine Venemaale, vastas Alaver: «See on Eesti suusatamisele väga suur tunnustus. Kui maailma juhtiv suusariik teeb peaaegu kogu hooldemeeskonnale tööpakkumise, on see suur kompliment. See näitab, et eestlased on selles sektoris väga heal järjel. Inimeste kvalifikatsioon on lihtsalt niivõrd kõrge.»
Peatreeneri sõnul ei tähenda see, et Eesti suusatajate suusad määrimata jäävad. See ei tähendavat isegi mitte seda, et nende suusad kehvemini määritud saavad. Vastupidi. «Mis saab Peeter Kümmelist, Anti Saarepuust, Kein Einastest, Karel Tammjärvest, Timo Simonlatserist?» küsis Alaver retooriliselt. «Ega need neli meest, kes Venemaale lahkuvad, ei teinud oma tööd pimedas ja teki all! Nende kõrval on õppinud uued mehed, kes on igal aastal pea seitse päeva nädalas väärt kogemusi ammutanud.»
Alaver tõi näitena juunioride ja kuni 23-aastaste MMi, kus vaid selleks tiitlivõistluseks loodud määrdetiimi juhtis Jaan Alvela.
Tema käe all tehtud töö vääris Alaveri sõnul vaid ülimat kiitust. Seetõttu helistaski Alaver eile 25-aastasele Alvelale ja tegi talle tööpakkumise. «Jaan Alvelast saab Eesti suusakoondise määrdemeeskonna uus juht. Tema hakkab looma uut tiimi,» kinnitas Alaver, kelle sõnul Eesti suusatajate tulemused hooldemeeskonna väljavahetamise all ei kannata. Nagu öeldakse: tulemuse teeb siiski sportlane ise, mitte keegi taustajõududest.
Palk tõuseb
Seda, et nelja hooldemehe Venemaale lahkumine tähendab, et peagi järgneb neile ka koondise peatreener, ei tahtnud Alaver kinnitada: «Täna ei oska ma sellele vastata. Aga aeg läheb ja otsused on vaja kahe järgmise nädala jooksul langetada.»
Erinevalt Alaverist on Eesti koondise hooldemehed oma otsuse juba langetanud. Välbe kõne järel langes ilmselt neil kõigil justkui raske kivi südamelt. Ähvardas ju neid kõiki armastatud tööst ilmajäämine. «Leivamure langes õlgadelt,» muigas koondise hooldepealik Lukertšenko ja lisas: «Loomulikult määriksin parema meelega eesti poiste suuski, aga midagi pole teha. Töö jääb suures osas ikka samaks. Ega meid kuhugi Kamtšakale ju asumisele saadeta!»
Välbe sõnul pakkuvat Venemaa suusaliit eestlastele ka palgatõusu. Kui suurt täpselt, ei tahtnud ta öelda. «See küsimus kuulub samasse valdkonda, kui ma oleksin koputanud pärast Matti Heikkineni MM-kulda soomlaste uksele ja küsinud, mis määrde alla panite? Keegi ei annaks vastust. Aga võib öelda küll, et natuke palk tõuseb. Kui makarone lauale ei saaks ja pangalaenu maksta, poleks ju mõtet Venemaale minnagi,» sõnas Välbe.