/nginx/o/2017/01/06/6231287t1h8223.jpg)
Eesti Arhitektuurimuuseumis kuulutati täna pidulikult välja Kalevi keskstaadioni arhitektuurikonkursi tulemused, mille võitis ideekavand pealkirjaga Katel. Võidutöö autoriteks on Karli Luik, Johan Tali ja Martin McLean arhitektuuribüroost Kontekst ab OÜ. Staadioni ehituse esimene etapp, millega renoveeritakse staadion ja rajatakse uued tribüünid ning pealtvaatajate kohtade arv suureneb 15 000-ni, valmib laulu- ja tantsupeo ajaks 2019. aastal.
Galerii: selline hakkab välja nägema uus Kalevi keskstaadion
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Usun, et Kalevi keskstaadionile arhitektuurse lahenduse leidmine ei olnud võistlejatele kerge pähkel. Tegemist on monumentaalse rajatisega mitte ainult kalevlaste ja rahvatantsijate, vaid kogu Eesti rahva jaoks,» sõnas ESS Kalev juhatuse liige, žürii esimees Aleksander Tammert. «Võistlus viidi läbi kahes etapis, mõlemas sai näha erinevaid kontseptsioone ja lahendusi, milliseks need kujunesid peale suuniste andmist lõppfaasis. Teise faasi jõudnud tööd olid kõik konkurentsivõimelised, kuid nagu spordiski, võidab parim. Olen veendunud, et Eesti rahvas saab väärilise staadioni,» lisas Tammert.
«Kalevi keskstaadioni näol on tegemist huvitava väljakutse ja riigi esindusrajatisega, ka konkursi eelarve oli võistluste ajaloos pretsedenditult suur. Seda enam üllatas žüriid tagasihoidlik osalejate arv – kokku laekus 11 tööd, kuid nende seas oli kahtlemata palju huvitavaid ja kvaliteetseid ideid,» märkis Eesti Arhitektide Liidu president ja žürii liige Katrin Koov.
«Žürii langetas oma lõpliku valiku kvaliteedist ja tervikust lähtuvalt. Võidutöö oli oma maastikulise lahenduse poolest kõige tugevam,» rääkis Koov. «Voolavat pargimaastikku tasakaalustavad selge joone ja ajatu arhitektuuriga mahud, luues rahvusstaadionile sobivalt väärika keskkonna. Suur ja avar staadionikatel liidab sealviibijaid, aidates tugevdada ühtsustunnet nii tantsupeol kui ka spordivõistlusel.»
Žürii hinnangul on võidutöös kavandatud eelkõige funktsionaalselt toimiv staadion, mis annab võimaluse pidada seal tantsupidusid: võimaldatud on tantsijate pääs staadionile nii tribüünide alt kui ka treppidest. Samuti arvestab lahendus teiste suurürituste vajadustega.
Hästi on läbi mõeldud maastikulahendus, mis moodustab osa Härjapea jõe uhtoru pargimaastikust, toetades esinduslikku ruumimuljet ja juhatades linna poolt tulevad külalised alates Tiigiveski pargist kohale mööda loomulikku jalgteede võrgustikku.
Žürii hinnangul pakkusid ideekavandi autorid välja ka võistluse elegantseima tuletorni, mille žürii soovitab ellu viia juba esimeses ehitusjärgus.
Arhitektuurikonkursile laekunud töid hindas žürii, kuhu kuulusid: soome arhitekt Samuli Woolston, eesti arhitektid Katrin Koov, Raine Karp, Andres Alver, Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd, Kultuuriministeeriumi ja ühtlasi ka Laulu- ja tantsupeo SA esindaja Andi Einaste ning ESS Kalev juhatuse liige Aleksander Tammert.
II koha pälvis ideekavand märgusõnaga SÜLEM, autoriks arhitektide kollektiiv büroost Kadarik Tüür Arhitektid OÜ.
III preemia anti ideekavandile märgusõnaga HIIELOO, autoriks arhitektide kollektiiv büroost OÜ arhitekt11.
Osalustasud pälvisid ka ideekavandid REHI ja HOOV, autorid vastavalt büroodest Salto AB OÜ ja Stuudio Tallinn OÜ.
Võistluse preemiafond oli 76 000 eurot.
/nginx/o/2017/05/25/6708691t1h9a69.jpg)