:format(webp)/nginx/o/2017/05/02/6616895t1hd109.jpg)
/nginx/o/2017/05/30/6727501t1he0f7.jpg)
«Roland Garros on rohkem kui pelgalt võistlus – see on igikestev traditsioon!» peibutab Pariisis Roland Garros’ tenniseväljakute juures asuv prantsus- ja ingliskeelne reklaamsilt külalisi. Kuigi 1928. aastast 8,5 hektarile surutud Pariisi äärelinnas asuv tennisekompleks on hakanud tasapisi ajahambale alla jääma, loodetakse tema kadunud hiilgus taastada.
Eesti Tenniseliidu peasekretär Allar Hint on Prantsusmaa käinud lahtisi meistrivõistlusi vaatamas 2009. aastast ning tõdeb, et kaheksa aastaga polegi ta mingeid muutusi näinud. Ülejäänud kolmel suure slämmi turniiril (Wimbledon, USA ja Austraalia lahtised) on suletava katusega peaväljak, aga saviliivaväljakute kuningriigi uhkeim areen Philippe Chatrier asub siiani lageda taeva all (loe: ilmastiku meelevallas).
«Seni, kuni vihma sadama ei hakka, on kõik korras,» arvavad tennisesõbrad, keskealised Mathilde ja Henry, kes tulid eile vaatama Prantsusmaa tennisetähe Jo-Wilfried Tsonga mängu. «Vaatasin veel hommikul ilmateadet ja loodame, et taevaisa meile midagi kaela ei lennuta,» räägib Mathilde.
Hint teab, et ligi 15 000 pealtvaatajat mahutav Chatrier lammutatakse peagi maha. See plaan oli juba kolm aastat tagasi. «See lubati suuremaks ehitada ja lõpuks katus peale panna, sest peale vihma häirib korraldajaid ka pimedus.» Ta meenutab, et temalgi on olnud Prantsusmaa lahtistel hetki, mil vihma kallab ja tekib soov istuda parem mõnes Pariisi kohvikus, teetass kõrval. «Siis oli tõesti mõte, et miks ma siin vihmas ja külmas pean olema! Samas, kui päike särab, pakuvad mõnu ka kõrvaltegevused.»
Tõsi, ka meelelahutuspool ei pälvi Hindilt erilist kiitust. Mängudevahelisel ajal võib tennisekompleksis ringi jalutada ja meeneid osta, kuid see on ka kõik. Väljakute vahel asuvad väikesed poekesed, kust (keskmiselt kallimate hindade eest) saab soetada suure pehme tennisepalli või T-särgi. Jõukamatele tennisesõpradele pakutakse võimalust terrassil sajaeurost šampanjat rüübata. Ühele endisele väljakule on rajatud interaktiivne tennisemuuseum, ent pooled nutividinad on päeva lõpuks paraku töötamist lakanud.
Hint märgib, et tennisesõber tulebki kohale eelkõige tennise pärast ja mingit tilu-lilu ei vaja. «Eks ruumikitsus seab natuke piire. Suurt rokk-kontserti siin ju ei korralda. Melu saab tekitada vaid väljakutel. Ühel hetkel tuleb korraldajatel otsustada, kas teha panus sportlaste ja väljakute arendamisele või pealtvaatajatele.»
Sportlaste puhkeruumid asuvad praegu suurte väljakute all, mille sissepääs ühtib paaris kohas pealtvaatajate omaga. Nõnda pole ime, kui lähed vahvlit ostma ning kõrval seisab telefoni näppiv Rafael Nadal! Sportlaste parema eraldatuse nimel soovitakse neile rajada eraldi puhkekompleks, ühtlasi ehitatakse praegu uut, 5000-kohalist areeni.
Suvises riietuses tennisepubliku seas paistavad hästi silma automaatide ja kuulivestidega mehed mustas. Hindi sõnul on just turvalisusele viimastel aastatel palju rõhku pandud: «Neli korda otsiti teel siia läbi!»
Ettevaatlikkus on paraku põhjendatud. Kahe nädala jooksul oodatakse Roland Garros’ väljakutele pool miljonit tennisehuvilist, kelle turvalisus tuleb tagada olukorras, kus terrorirünnakud on Euroopas kahjuks sagedaseks muutunud. «Sel aastal on isegi vähem inimesi kui muidu. Tavaliselt lähed siin külg külje kõrval, mis on ebamugav, teisest küljest tekitabki õige emotsiooni,» märgib Hint.
Samas on olnud ka aegu, mil turvakontrollid olid tabu. Postimehega vestlev Mahoud (40) meenutab ühte seika. «Kui ma veel noor olin, nii 10–15 aastat tagasi, hiilisin sisse ning ronisin üle mingi tara väljaku äärde. Vaatasin mängu ja pärast sōbrad ütlesid, et nägid mind televiisorist! Aga nüüd... Esimesel mängunädalal vōib see pilet veel odav olla (20 eurot – toim), aga finaalmatšides tipptennise vaatamiseks peab käima välja sadu eurosid. Pigem vaatan teleülekandeid. Kui ehitama hakatav areen on ränka raha väärt, siis äkki ostan tulevikus taas pileti.»
Uus, 5000-kohaline areen, mis asendab senise väljaku nr 1, peaks valmima 2019. aasta turniiriks, peaväljaku katus aasta hiljem. Lisaks rajatakse Roland Garros’ kompleksi Wimbledoni eeskujul suur roheala, kus areenile mitte mahtunud tennisesõbrad saavad kohtumisi suurelt ekraanilt vaadata. Tänavu on kõik veel vanaviisi.
LISALUGU
Eesti esireket Anett Kontaveit läheb täna Pariisis peaväljakul Philippe Chatrier’l vastamisi tiitlikaitsja Garbiñe Muguruzaga. Hispaania tenniseajakirjanik, Muguruzaga aastaid tenniseturniiridele kaasa sõitnud Marta Mateo sõnul pole selle matši võitjat võimalik ennustada.
Liivaväljakutel on Muguruza tänavu olnud pigem haavatav: Stuttgardis lõpetas tema teekonna teises ringis just Kontaveit, Madridi turniiri avaringis Timea Bacsinszky. Vaid hiljuti Roomas jõudis Muguruza poolfinaali, kuid andis seal kaelavigastuse tõttu Elina Svitolinale loobumisvõidu. Mateo sõnul hispaanlannat praegu vigastus ei sega.
«Ta on terve. Need vigastused, mis teda praegu segavad, on pigem vanade probleemide järelnähud: kui ta õiges asendis ei maga, võib see teda häirima hakata. Ta on vahel õrnake,» selgitas ta 23-aastase tennisisti muresid.
«Muguruza on selline mängija, kes oskab suurtel turniiridel mängida. Ometi tundub ta Kontaveiti pelgavat, ta oli pärast esimest ringi Kontaveidist rääkides väga viisakas ja tagasihoidlik, millisena ta end tihti ei näita. Tavaliselt on Muguruza enesekindel ja üldiselt ka väga suhtlemisaldis.»
2014. aastal üllatas Muguruza tennisemaailma Prantsusmaa lahtiste teises ringis toonase esireketi Serena Williamsi alistamisega. Mateo meenutab, et treener Alejo Mancisidor võttis Muguruzalt tulemuste parandamiseks ära telefoni. «Ta ei tohtinud lugeda uudiseid, käia Twitteris, Facebookis. Ei midagi. Ta pidi olema sajaprotsendiliselt keskendunud ning oma mullis. Treener ütles veel talle, et kui järgmise matši võidad, saad telefoni tagasi. Lõpuks jõudis ta veerandfinaali!»
Ometi lõpetas Muguruza 2016. aastal Mancisidoriga koostöö ning treenib nüüd prantslase Sam Sumyki käe all. «Me ei saa tema esimese treeneri panust alahinnata, sest ta praktiliselt kasvatas ta üles. Ühel hetkel sai Garbiñe aru, et on treenerist üle kasvanud, ega kuulanud teda enam. Sam on viinud ta mugavustsoonist välja, mis mõjub temperamentse isiku puhul hästi.»
Siiski lisab Mateo, et Muguruza tegemisi pole võimalik ennustada. «Ta võib vahel kaotada lihtsalt seepärast, et tal on halb päev. See on tallegi üpris tüütu, et niivõrd kõrgel tasemel ei suuda ta olla stabiilne. Samas on ta suutnud oma kohta esiviisikus hoida. Vahel läheb hästi!»
Muguruza-Kontaveidi matš on täna peaväljaku teine kohtumine ja algab orienteerivalt 13.30. Otseülekande teevad Postimees ja Kanal 12.