Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/05/02/6616895t1hd109.jpg)
/nginx/o/2017/06/06/6755695t1hb986.jpg)
Kaugushüppaja Ksenija Balta konkurent Jazmin Sawyers pidi võistlema möödunud nädalavahetusel Bostonis, kuid viimasel hetkel ei suutnud väljakule astuda. Põhjuseks tõi britt menstruatsioonivalu, mis oli nii suur, et võttis suisa silmanägemise.
Amsterdami EMil hõbemedali teeninud Sawyers kirjutas oma Twitteri kontol avaliku selgituse:
«Ma ei plaaninud avalikult selgitada, miks ma eile ei võistelnud, aga see on midagi, millest spordis piisavalt palju avalikult ei räägita. Tund enne väljakule minekut algasid mul päevad. Mul on menstruatsiooni alguses väga halb. Ei saa kõndida, jalgades on pidev valu, peapööritus, higistan üle kogu keha, karjumine, nutmine...
I sadly had to pull out of the competition here in Boston yesterday - I'm fine, and will be jumping in Oslo next week, but give this a read pic.twitter.com/go810aSM0V
— Jazmin Sawyers (@JazminSawyers) June 5, 2017
See kõik juhtus viis minutit enne väljakule minekut. Kui teil ei ole päevi või teil pole neid nii hullusti, siis on raske ette kujutada, miks ma ei saa lihtsalt end kokku võtta ja võistelda, aga kui oled nii suurtes valudes, ei saa sa kõndida rohkem kui paar sammu ning kui jalad vajuvad sinu keharaskuse all kokku, pole võimalustki hüpata.
Aga on nii frustreeriv paar päeva hiljem, isegi järgmisel päeval või isegi mõned tunnid hiljem end jälle hästi tunda, sest see on „normaalne“. See juhtub peaaegu igal kuul. Kuu tagasi oleksin ma peaaegu lennukist maha jäänud, sest ei suutnud valu tõttu autot juhtida. Eelmisel aastal sain olümpiamängude kvalifikatsioonivõistlusel võistelda ainult tänu valuvaigistite laadungile, ja ikka tundsin end halvasti. (Sawyers hüppas Rio de Janeiros 6.53 ning pääses viimasena lõppvõistlusele - toim.)
Oleme proovinud arstidega seda parandada, aga pole veel lahendust leidnud. Arutame avameelselt vigastusi, aga see on midagi, millest ei räägita. Tahtsin selle päevavalgele tuua, sest olen kindel, et sellega maadlevad teisedki noored sportlased. Tüdruk, usun sind, kui ütled, et on valus – sa pole üksi.»
Tõsi, ka Eesti naissportlased on avameelselt taolistest juhtumitest rääkinud. 2009. aastal Prantsusmaa lahtistel tennisemeistrivõistlustel avaringis kaotanud Kaia Kanepigi tunnistas toona Eesti Päevalehele, et sooritust ei pärssinud mitte vigastus, vaid igakuine «külaline». «Tegemist polnud jalavaluga, vaid kõht valutas. Looduse vastu ei saa, naiste asjad,» sõnas löödud Kanepi toona.