/nginx/o/2014/01/13/2749532t1h7711.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/04/13/6547987t1h9033.jpg)
Riigikogus läbis esimese lugemise seadusemuudatus olümpiavõitja riikliku toetuse sidumiseks keskmise palgaga.
Jüri Jaanson: olümpiavõitjate riiklik toetus tõuseb
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Spordiseaduse muutmise algataja Jüri Jaansoni selgitusel on vajalik kehtestada olümpiavõitja riikliku toetuse valem viisil, mis arvestab keskmise palga ja elukalliduse muutumisega ajas.
«Tippsport nõuab oma ka tervise liigse kulumise näol. Oleme pidanud tunnistama kolme olümpiakulla müüki, kõigi põhjuseks oli tervisekahjustuste täiendav ravivajadus,» ütles riigikogu spordi- ja liikumisharrastuse toetusrühma esimees.
Jaansoni sõnul on olümpiavõitja riiklik toetus püsinud samal tasemel spordiseaduse vastuvõtmisest, kuigi seadusesse lisati ka klausel, et toetuse suurus vaadatakse riigieelarve koostamisel iga-aastaselt üle.
«12 aasta järel oleme jõudnud punkti, kus algne 1,5-kordne keskmise palga suurune toetus 10 000 krooni ehk 650 eurot moodustab täna umbes poole keskmisest brutopalgast,» lausus riigikogu liige.
«Tänapäeval on olümpiamängude lahutamatuks osaks paraolümpiamängud erivajadustega inimestele. Seal osalejad on oma ahtamates valikutes leidnud väljundi spordis ja on tahtejõu väljenduses eeskujuks nii oma sihtrühmale kui laiemaltki ühiskonnas. Riik peab ka paraolümpiavõitjaid väärikalt toetama,» lisas eelnõu algataja.
Seadusemuudatusega kehtestatakse olümpiavõitja riikliku toetuse määraks 1,3-kordne keskmine kuupalk, mida statistikaameti andmetel maksti Eestis toetuse maksmisele eelnenud aasta kolmandas kvartalis. Paraolümpiamängude võitjate riikliku toetuse määraks saaks 0,65-kordne keskmine kuupalk.