Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/11/14/3522517t1h48e8.jpg)
/nginx/o/2017/06/12/6774449t1hc155.jpg)
Nagu eelmisel suvel EM-valikturniiril – kus Eesti vollekoondis ootamatult väga raskesse seisu jäi ja pääs finaalturniirile sõltus teiste mängude tulemustest –, oli seekord sama seis Maailmaliigas. Ent konkurendid andsid punkte ära ja enne nädalavahetuse mänge Venezuela ja Kreekaga oli selge, et kui Eesti tahab jõuda Maailmaliiga kolmanda tugevusgrupi finaalturniirile, tuleb mõlemad vastased alistada. Venezuelast saadi jagu kindlalt 3:0, ent alagrupis seni võiduta olnud Kreekaga tekkisid ootamatult suured probleemid. Ja jälle rippus kõik juuksekarva otsas. Lõpuks suudeti siiski mäng 3:2 võita ja sõit finaalturniirile on kindel.
Avageimi võitis Eesti 25:15 ja tundus, et tuleb kindel 3:0 võit. Ent siis kaotati teine 21:25 ja kolmas 22:25. Kas tõesti läheb kõik hetkega valesti?