Meenuta 50. juubelit tähistava Aivar Kuusmaa kirevat sporditeed

Aivar Kuusmaa rõõmustamas Rapla korvpallimeeskonna peatreenerina. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Võibolla on Aivar Kuusmaa kõigi aegade armastatuim korvpallur Eestis. Täitsa võimalik. Ses reas konkureerib ta Martin Müürsepa ja Aleksei Tammistega. Ja kuna need aastad ei unune, on Kuusmaa armastatud ja imetletud tänase päevani.

Täna saab see «blond poiss» 50-aastaseks. Esimene suur juubel, elu verstapost on käes. Ilmunud on sel puhul mõned pikemad intervjuud, tulemas on saatelõigud, videolood, meenutused. Sõber, ajaloolane Jaak Valge küsis eile Rammsteini kontserdile minnes, kas Kuusmaa saab tõesti alles 50... Nii kaua on ta olnud rahva mälus.

Kuusmaa on seda kõike väärt. Ta «oli kohal» – vägagi kohal! – kui Tallinna Kalev tuli 1991. aastal NSV Liidu meistriks. Poolfinaal Riia VEFiga võinuks minna teistmoodi, kui Kuusmaa oleks allunud meedikute soovitustele. Kuusmaa oli suurejooneliselt kohal 1993. aaasta EM-finaalturniiril, tehes seal pööraseid mänge, mille tasuks Eestile kuues koht.

Kuusmaa oli koos Tiit Sokuga kohal, kui tehti edukat karjääri Kreekas Ateena Panathinaikoses. Kuusmaa oli pea alati kohal, kui oli vaja selga tõmmata koondisesärk. Ning Kuusmaa oli dirigendi rollis, kui Rapla korvpallimeeskond jõudis kuu aega tagasi Eesti korvpalli meistrivõistlustel poolfinaali ning veidi hiljem esmakordselt klubi ajaloos Eestis hõbedale.

Aivar Kuusmaa 50. juubelit peeti aga juba laupäeval väiksemas ringis Haapsalu Kuursaalis, rahvast oli umbes 80, ka kaugemalt kui Eestist.

Tema kõrval oli juubelil abikaasa Mari, kellega tuttavaks sai Aivar juba noorelt. Tema kõrval on kaks tütart ja poeg – Getter, Gertrud ja Kaspar-Clemet. Viimane on 13, tunnistati G4S Noorteliiga U14 vanuseklassi finaali parimaks mängijaks ning sihib minekut välismaale. «Täpselt minu nägu ka, võrdle minu pilti selles vanuses tema omaga..,» sõnab isa täna.

Aivari kunagine treenerile Heino Rebane on öelnud (EKLi kuukiri 2015, «Meestejutt Heino Rebasega»):

/-/ «Kui ma teda esimest kordi saalis nägin, ei oleks pakkunud, et ta mängib kunagi Panathinaikoses. Seda mitte. Aga ta lihtsalt oli selline. Kui ta võimlasse sisse tuli, oli ta nagu hüpiknukk. Tänapäeval nooruk tuleb, vaikselt tuleb ja jalutab, natuke nagu hiilib ka. Aivar oli hästi-hästi energiline.

Peale vaadates Aivar mingi looduseime ju polnud. Aga Aivar.., tal püsis muidugi pall ilusti käes, kohe oli näha, et hoid on õige. Ta nägi vaeva põrgatusega. Ja nii ta muudkui arenes.»

/-/ «Käisin tal isegi Kreekas kaks korda külas. Mäletan ühte tema mängu seal. Oli vist umbes 27 sekundit lõpuni (PAO kuuega taga) ja rünnakuõigus PAO-l. Mängiti umbes 16-17 sekundit, Kuusmaa sai palli ja põrutas kolmese ära. Vastane pani palli mängu, söötis poolel platsil, Kussa (Aivar Kuusmaa – toim) võttis palli vahelt, läks ja pani peale – sisse ja viga otsa. Vabavise ka sisse, mäng sai läbi. Tore oli...»

/-/ «Aga kui tõsisemalt rääkida, siis meenub üks 80ndate teise poole kevadpäev. Trehvasin Aivariga täiesti juhuslikult kesklinnas, ta oli Riiast armeeteenistusest puhkusel. Jäime muidugi jutustama ja jalutasime Kalevi halli poole, seal pidi Kalevil mingi mäng olema.

Istusime siis Aivariga seal pooltühjal tribüünil ja ta seletas, et tuleb varsti Riiast tagasi, siia halli ja lükkab kõik need mehed eest ära. Ka siis ma mõtlesin, et kas pole natuke julge avaldus noorelt mehelt – sest eks seal olid kõvad mehed ees – Reigam, Toomiste jt. Kuulasin, noogutasin ja olin vait.»

Mida räägib Aivar Kuusmaast Eesti Spordi Bibliograafiline Leksikon?

KUUSMAA, Aivar (12. VI 1967 Tallinn), korvpallur ja treener, 186 cm. Lõpetas 1987. aastal TSIK-i. Korvpallitreeninguid alustas Tallinna Kalinini rajooni SK-s Heino Rebase juhendamisel.

SAAVUTUSED, OLULISED TÄHISED

• 1984 NL-i koolinoorte spartakiaadil hõbe
• Kuulus 1986 NL-i juunioride koondisse ja võitis juunioride EMil hõbeda
• 1988–2002 võistelnud Eesti koondises ja (vaheaegadega) Kalevi esindusmeeskonnas
• 1990 mängis USAs WBL-is (Youngstowni Pride'i meeskonnas 1. koht)
• 1993–96 Kreekas Ateena Panathinaikoses
• 2000–01 Belgias Liége Basketis
• Eesti koondises 1993 EMi 6. koht
• Kalevi meeskonnas 1991 NL-i meistrivõistluste kuld, 1990 5. ja 1989 6. koht
• Eesti meistrivõistlustel võitnud 1986, 1988–90, 1992, 1993 ja 1999 kulla, 1997, 2000 ja 2003 hõbeda ning 2004 ja 2005 pronksi; 1992, 1997 ja 2003 olnud Eesti karika võitjaid.
• 1995 ja 1996 Kreeka meistrivõistluste hõbe, 1994 pronks ja 1996 karikavõitja
• 1986 NSV Liidu meistersportlane
• Treenerina juhendanud 2005–07 ja 2010–12 BC Kalev/Cramo, 2007–10 TTÜ ja alates aastast 2014 Rapla meeskonda
• Tulnud Kalev/Cramoga 2006, 2011 ja 2012 Eesti meistriks ning 2005 ja 2006 karikavõitjaks; saanud meistrivõistlustel Kalev/Cramoga 2007 hõbeda, TTÜ korvpalliklubiga 2009 pronksi ning Raplaga 2017 hõbeda ja 2015, 2016 pronksi.
• Olnud 2007–08 Eesti noortekoondise peatreener
• 2005–09 Tallinna linnavolikogu liige