Analüüs: 3 põhjust, miks FC Flora alistas Nõmme Kalju 2:0

Ott Järvela
, Lilleküla staadion
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Jalgpalli Eesti meistrivõistluste 17. vooru keskses kohtumises alistas liider FC Flora koduväljakul tänu Rauno Sappineni kahele tabamusele 2:0 Nõmme Kalju.

Et Flora lähim jälitaja FC Levadia kaotas täna punkte Sillamäel, kus tegi kohaliku Kaleviga üllatuslikult 1:1 viigi, paisutas Flora tänu võidule edu kahe lähima jälitaja ees – Levadiat edestatakse nüüd nelja ja Kaljut juba 11 punktiga (Flora 47, Levadia 43, Kalju 36). Postimehe sporditoimetaja Ott Järvela toob tänast kohtumist analüüsides välja kolm võtmefaktorit.

Standardolukorrad | Nõmmekate peatreeneri Sergei Frantsevi meeskondade trumbiks on alati olnud tulemuslikud standardolukorrad ning seda mänguaspekti on silmas peetud ka Kalju rivistust komplekteerides – palgatud on võimsaid ja jõulisi tüüpe, et karistus- ja nurgalöökide ajal trahvikasti valitseda.

Florat aga standardolukordadega kimbutada ei suudetud, sest rohevalgete keskkaitsepaar Madis Vihmann – Joonas Tamm on kõrgliiga parim (jagub nii võimsust, liikuvust kui ka tehnilisust) ning Mihkel Ainsalu ja Brent Lepistu pakuvad õhuvõitlustes piisavalt toetust. Kalju jõumeeste nelik Deniss Tjapkin – Maximiliano Ugge – Artur Valikajev – Artjom Dmitrijev, keda viimasel pooltunnil täiendas vahetusest sekkunud Tarmo Neemelo, ei suutnud oma trumpi Flora vastu lauda lüüa.

Eelista eestimaist | Kalju probleem ründamise kõige tähtsama ja keerulisema nüansi ehk väravate löömisega pole uudis – liiga palju häid momente jääb realiseerimata. Nii ka täna. Carlos Geovane pääses 23. minutil Mait Toomiga silmitsi, ent lõi mööda ja sai 69. minutil proovida lähidistantsilt, ent siis Flora puurivaht tõrjus. Kahest null.

Flora ründaja Rauno Sappinenil olid identsed 100%-lised võimalused – 16. minutil lahendas ta üks-üks olukorra ladusalt väravaks, 77. minutil hiilgas tema lähilöögi tõrjumisega Kalju puurivaht Vitali Teleš, ent 83. minutil pääses Sappinen taas üks-üks ning lõi 2:0. Kolmest kaks. Eelista eestimaist.

Pole saladus, et antud hüüdlause on ülekantav ka Flora ja Kalju erinevatele filosoofiatele – üks eelistab ise mängijaid kasvatada, teine toetub olulisel määral (välismaalt) sisse ostetud tööjõule. Eelmise viie hooaja jooksul võitsid mõlemad oma filosoofiaga ühe meistritiitli. Hetke olukorra põhjal otsustades on Flora teisele oluliselt lähemal kui Kalju.

Keskvälja südikus | Brent Lepistu (Flora) tõestas taas, et Eesti koondisel tasub lähitulevikus suuri tegusid oodata pigem temalt kui Artjom Dmitrijevilt (Kalju), kelle tormakus ja vastutustundetu punane kaart võttis Sinisärkidelt MM-valikmängus Belgiaga sisulise võimaluse punktilisa teenida.

Pärast 16. minutil kaotusseisu jäämist vajanuks Kalju kasvõi kohatist kontrolli keskvälja üle, mille eest peaks vastutama Dmitrijev, ent vahetus duellis Lepistu ja Ainsaluga (endine kaljukas!) jäi ta selgeks kaotajaks. Teisel poolajal kaotas Dmitrijev mängu üles võtta proovides kahel korral ohtlikult palli, mis mõjus Kalju enesekindlusele halvavalt. Dmitrijev peaks olema Kalju liider, aga ei suuda seda rolli täita. Lepistu esitus polnud kaugeltki hiilgav, aga tema südikus ja järjekindlus on omadused, mis aitavad praaki korvata.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles