Arno Pijpers vägevast võiduseeriast, kurbadest mälestustest ja üleminekuturust

FC Flora peatreener Arno Pijpers arutab kohtunik Kristo Tohveriga jalgpallilist küsimuste üle. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Jalgpalli Eesti meistriliiga 17. voorus kindlustas FC Flora oma liidripositsiooni, kui alistas 2:0 Nõmme Kalju ja kirjutas tabelisse 15. järjestikuse võidu. Et FC Levadia ei suutnud samal ajal enamat 1:1 viigist Sillamäe Kaleviga, on Flora edu lähima jälitaja ees neli punkti.

Jaanuaris eelmisel hooajal neljanda kohaga leppinud Flora peatreeneriks asunud Arno Pijpers oli mõned minutid pärast lõpuvilet silmnähtaval rahulolev - meeskonda kiitnud fännide laul mõjus kogenud hollandlasele pika ja siidja silitusena.

Arno, su meeskond on võitnud 15 mängu järjest. Kuidas on see õnnestunud?

Head mängijad.

Äkki ka hea treener?

Ei-ei, ikka head mängijad, kes on nädalast nädalasse hästi esinenud. Kui korralike jalgpalluritega meeskond hästi organiseerida, siis ongi see võimalik.

Tänane kohtumine oli väga keeruline, sest Kalju võttis võidu nimel rohkesti riske, mis oli tabeliseisu arvestades mõistetav. Kalju vajas võitu, et vahet vähendada. Olen enda mängijate üle väga uhke, et nad Kalju tormilise esitusega vastakuti olles ei murdunud.

Ühte asja peame siiski edasist silmas pidades parandama – kui vastane riskib nii tugevasti, peame kiirrünnakuid parema protsendiga väravateks realiseerimine.

Kas oled nõus, et Flora ja Kalju meeskondade erinevaid sektsioone võrreldes noppis sinu meeskond täna mitmeid võite – Flora keskkaitsjad olid Kalju omadest kindlamad, Rauno Sappinen realiseeris, Carlos Geovane mitte, Brent Lepistu oli keskväljal asisem kui Artjom Dmitrijev?

Kui ma pean ühele mängijat esile tõstma, siis selle komplimendi reserveerin hetkel Eesti kõrgliiga parimale keskkaitsjale Joonas Tammele. Ma arvan siiralt, et Tamme tänane esitus oli nagu tugeva Euroopa klubi tasemel keskkaitsja oma. Ta ei kaotanud pea ühtegi duelli, oli palliga kindel ning eeskujuks tervele meeskonnale.

Järgmised mängud peab Flora Euroopa liigas, mille esimeses eelringis kohtute tänase loosi põhjal Sloveenia meistriliiga eelmise hooaja neljanda meeskonna NK Domžalega. Mida loosist arvad?

Väga keeruline loos. Sloveenia pole midagi lihtsat. Lisaks on see loosimistulemus minu jaoks emotsionaalne, sest kui viimati Flora peatreenerina töötasin (2001-2004 – toim), siis pidasin oma viimase eurosarjamängu samuti Sloveenias, kus juhtus midagi kohutavat (päev enne kohtumist NK Goricaga uppus hotelli kõrval voolanud jõkke ujuma läinud Flora väravavahtide treener Valdemaras Martinkenas – toim).

Imelik, sest ütlesin enne loosimist oma abikaasale, et ei soovi kahte asja – kohtuda Kasahstani (Pijpers töötas pikalt tolles riigis – toim) või Sloveenia klubiga, aga just üks neist kahest meile vastu tuli. Aga võib-olla on see hea võimalus tekitada nende kurbade mälestuste kõrvale rõõmsamad. Sloveenias mängitakse head jalgpalli ja praegusel aastaajal võib seal olla väga palav – oodata on keerulist kohtumist.

Neljapäeval kohtute Stockholmi AIK-ga. Kuivõrd palju saad seal kasutada põhikoosseisu mängijaid ja valmistuda seeläbi Euroopa liiga matšideks?

Tänane mäng oli nii intensiivne ja kurnav, et pean nuputama välja lahenduse, kuidas kasutada tolles mängus ka neid mehi, kes täna platsil ei käinud. Ent samas olen ma väga rahul terve Flora meeskonna, kõigi 22-23 jalgpalluriga. Eelmisel nädalavahetusel lülitasin põhikoosseisu German Šleini, kes mängis koheselt hästi, ning tõin teiseks poolajaks platsile Markus Poomi, kelle kohta sain öelda sama. Kõik teavad, mida tuleb teha. Matš AIK-ga on kõrgliigas vähem mänguaega pälvivatele meestele hea võimalus end tugeva vastase vastu proovile panna ja avaldada survet põhikoosseisu liikmetele. Hooaeg on pikk ja raskeid mänge tuleb veel. Usaldan kõiki oma mängijaid.

Eesti üleminekute aken on nüüd avatud ja Flora sõlmis juba lepingu Infonetist lahkunud Roman Sobtšenkoga. Kas plaanite veel mängijaid hankida?

Hetkel mitte. Teatavasti on meie meeskond noor. Seega pigem varitseb oht, et mõni meie mängija lahkub. Kui nii läheb, siis astun klubi presidendi kabinetti sisse, et plaane arutada.

Sobtšenkot ma tõesti soovisin oma meeskonda, sest tean teda juba pikemat aega ning kui nüüd Flora treeneriks saabusin, olin siiralt üllatunud, et ta kuulus teise klubisse. Küsisin: mis toimub? Ta jäi mulle silma, kui juhendasin 2012. aastal kodusel EM-finaalturniiril Eesti U19 koondist. Kui avanes võimalus ta Florasse tagasi tuua, olin sellega igati päri. Ent kui me suvel mõnest mängijast ilma ei jää, siis vaevalt me koosseisu täiendame.