Tanel Kangert videointervjuus: kirjeldus, kuidas operatsioon läbi viidi, oli päris kõhe

Homme möödub kuu aega päevast, mil Astana jalgrattur Tanel Kangert kukkus Itaalia velotuuri 15. etapil sedavõrd rängalt, et pidi hooaja lõppenuks kuulutama. Täna andis 30-aastane eestlane pressikonverentsi, kus rääkis viimasel kuul läbielatust.

Esmalt selgitas Kangert, miks ta pole soovinud kuu aja jooksul meediaga suhelda. «Ma ei tundnud, et oleks vaja meediakära juurde tekitada. Niigi on jäänud mulje, et Eesti sportlasi ajab üks vigastus teise järel taga. Objektiivselt mõeldes oli see minu jaoks üle mitme aasta üks tõsine kukkumine. Rattasõit pole tegelikult nii hull kui arvatakse. Maanteel on kukkumiste järel vigastused vahepeal tõsised, aga kedagi pole vaja ära hirmutada,» lausus Kangert.

Kangerti viimane tõsisem kukkumine oli 2009. aastal, pärast seda on ta jalgrattal ilma suurte kukkumisteta läbinud ligi 200 000 kilomeetrit. «Kaheksa aasta kohta võib ühe luu oma lemmikalale ohverdada küll,» naljatas Kangert, kes lubas vigastusest kindlasti tagasi tulla.

Kuid mis siis Giro 15. etapi lõpusosas ikkagi juhtus? «Kukkumine juhtus ootamatust ja süütust võistlusolukorrast. Ei osanud sellest etapist üldse ohtu oodata. See ei olnud kellegi süü, et see takistus seal oli. Samuti ei ole ma kordagi öelnud, et seal pidanuks lipuga mees olema,» jätkas Kangert.

«Kukkumine ise oli päris vaatemänguline, olen isegi seda videost vaadanud. Õhulend oli vinge ja liiklusmärk sai ka oma hoobi. Märk lükkas esmalt õla liigesest välja ja seda suhteliselt õnnetult – piltlikult lõi liigese selja taha. Maandudes murdsin ka küünarliigese. See liigesesisene murd on raskem kui käeluumurd. Kui mul oleks lihtsalt luumurd olnud, saaksin võib-olla juulis juba midagi teha. Liigesemurd võtab aga paranemiseks aega,» selgitas Kangert.

Tegelikult usub Kangert, et kukkumine oli mingis mõttes ka õnnelik. «Kui haiglasse jõudsin, siis telekast käis Eurosport. Põetajad hoidsid kahe käega peast kinni ja ütlesid, et sul läks isegi hästi. Eks ta ole tõsi ka – selg, pea, vaagen jäid terveks. 60 km tunnis teele hüpates võib palju hullemini minna,» jätkas Kangert.

Päris täpselt Kangert kiirust kukkumise hetkel tegelikult ei tea, kuid selge oli see, et tollel lõigul keegi end tagasi ei hoidnud. Pärast Kangerti kukkumist rääkisid mõned rattaspetsialistid, et eestlane võinuks grupis paremat positsiooni hoida. Nimelt oli Kangert enne lõputõusu grupi tagaotsas. Ka Astana rattaproff nõustub sellekohase kriitikaga.

«Kindlasti oleks pidanud ees pool olema. Ma mõtlesin oma peas ainult lõpule. Tahtsin lõputõusule jõuda võimalikult värskelt. Teadsin, et mul pole mõtet ette tuule kätte ronida. See oli teadlik valik taga istuda, aga see oli kehv valik. Pean end selle koha pealt ise rohkem distsiplineerima. Ma olen tõesti see aasta selle koha pealt kehvalt sõitnud, sest olen olulistel kohtadel liiga taga istunud,» analüüsis ta.

Päevalehe ajakirjaniku küsimusele, kas liiklusmärk lõi õla paigast ja asfalt purustas küünarliigese, vastas Kangert huumoriga: «Või siis purustasin mina liiklusmärgi ja jätsin asfaldile ka paar kriimu. Ega ma õhus seda ära ei registreerinud, aga mis seal ikka. Saime mõlemad võrdselt vigastada.»

Kangerti sõnul sai ta kohe kukkudes aru, et on küünarliigese murdnud, kuid see, et ka parema käe õlg liigesest väljas on, selgus alles neli tundi hiljem haiglas. «Kui haiglasse jõudsin, siis arsti assistent küsis, kas mu üks õlg ongi kõrgemal kui teine. Ütlesin, et ei tea küll. Kui õlg tagasi paika pandi, oli kergendus. Testisime, kui kergelt see liigesest välja tuleb ja mul piisas käsi vaid natuke kehast eemale viia ja juba tuligi välja,» meenutas ta.

Tegelikult pole üldse selge, kas Kangerti küünarliiges täielikult ära paranebki. On võimalus, et tema käsi ei lähegi küünarliigesest enam sirgeks, kuid midagi väga hullu sellest tema sõnul pole. 

Järgmisel nädalal läheb Kangert reisile ning siis selgub, kas metalltükke täis Kangert üldse lennujaama turvaväravatest läbi lastaksegi. «Ei arvanud, et väiksesse kätte võib nii palju metalli ära mahtuda. Isegi üks tükk liigest saeti operatsiooni käigus lahti, et kruvisid kinnitada ja siis kinnitati uute kruvidega see lahti saetud tükk omakorda tagasi. Metallplaate ja kruvisid on kokku siin oma 14 – 15.»

Tagasi trenni Kangert veel ei kipu, kuigi jõusaalis saaks ta teatud harjutusi juba teha. Iseenesest oleks võimalik juba ka ratta selga istuda, kuid see tähendaks, et parem käsi saaks liiga palju koormust ning ei pruugi kuigi hästi õlast vastu pidada. «Ratta selga proovin kuu aja pärast jõuda. Kui augustis saaksin juba maanteel korralikult treenida, siis võiks oktoobriks treeningkonditsiooni jõuda. Kas enam võidu sõita jõuab? Kardan, et kalender lõppeb enne ära. Aga siis tulebki juba järgmist hooaega oodata ning võib-olla alustada seda võimalikult vara ja võimalikult heas vormis,» tõdes Kangert.

Kangert startis Girol Astana meeskonna liidrina ning tegi seda vägagi edukalt. Teisalt oli liidrina startimine tingitud mitme väga halva asjaolu kokkulangemisest. Kas tulevikus tekib üldse eestlasel suurtuuril sama head võimalust? «Ma siiralt loodan, et selliste asjaolude kokkulangemisel ma enam liidrina startima ei pea. Aga ma usun, et ma saan veel võimaluse. Suurtuurid pole minu ainukene eesmärk. Siiamaani pole mul väga head kokkuvõtet ka nädalastelt velotuuridelt.»