Ultrasportlane Rait Ratasepp: ujumistreeningud tegid mu kiiremaks jooksjaks

Rait Ratasepp Lanzarotel treenimas. Foto: Virge Tamme

Tere! Olen ultrasportlane Rait Ratasepp ja seisan augustis silmitsi elu suurima väljakutsega – läbida kümnekordne ultratriatlon katkematus formaadis ning seda kiiremini kui keegi kunagi varem suutnud on. 38 km ujumist, 1800 km jalgrattasõitu ning 422 km jooksu.

Kuni võistluse alguseni teen igal nädalal Postimehe veergudel blogipostituse, kus annan lugejatele ülevaate ultraspordi võludest, valudest ning paljust muustki. Neljandas blogis räägin lähemalt triatloni avaalast ujumisest.

Kuigi ujumine on ajaliselt kõige lühem ala, mõjutab see ülejäänud võistluste käiku väga palju. Kui ujumine tuleb raskelt, väljendub see kohe rattasõidus. Kõige parem on, kui tunned pärast ujumist, et see oli rattasõiduks justkui soojendus. Tõsi, see reegel kehtib pigem kahe- ja kolmekordsete ultratriatlonite puhul. Kümnekordsel tuleb vees läbida 38 km, mis tähendab paratamatult teatud väsimust. Samuti on nii pikk distants vaimselt raske.

Šveitsi võistlusel ujutakse 50 meetri basseinis. Eeldatavalt kulub mul 38 km ujumiseks 15 – 16 tundi. Jaotan endale selle distantsi erinevateks lõikudeks. Suure osa distantsist ujun krooli. Et mitte kogu aeg samu lihaseid koormata, ujun teatud aja tagant mõne basseinipikkuse teistes stiilides, näiteks selili ja rinnuli.

Tempoks valin selle, millega ma trennis ujun. Väsimuse tõttu lõpus hoog kindlasti langeb, aga spetsiaalselt aeglasemalt ma ujuma ei hakka. Kindlasti oleneb palju ka konkurentidest. Kui seal on mõni kiirem mees, kelle tuules saab ujuda, proovin temaga kaasa minna.

Sellel, mitmendana ma veest välja tulen, pole tähtsust. Ujumisega ma enam aega väga palju ei kaota ja tulen põhikonkurentidega enam-vähem samal ajal veest välja.

Minu arengu taga on treener Jüri Käen. Olen temaga ujumisele väga palju rõhku pannud. Ajalises mahus panustan ujumisele jooksuga võrreldava aja treeningmahust. Minu kõige raskemad trennid toimuvadki vees. Kordi, mil olen ujumistrennis punases, on palju. Ujumise võlu on aga see, et see ei lõhu lihaseid. Samas aitavad tugevad trennid hapnikutranspordisüsteemile nii palju kaasa, et see avaldub ülivõimsalt ka rattas ja jooksus.

Tartu Jooksumaratonil parandasin tänu talvistele ujumistreeningutele oma aega kahe ja poole minutiga. Selleks, et selline ajaparandus teha puhtalt jooksutreeningute pealt, kuluks väga palju aega ja vaeva. Kiireks jooksjaks muidugi ilma jooksutrennita ei saa. Kui sa teed aga palju tugevaid ujumistrenne, siis selle kasutegur avaldub väga tugevalt ka jooksus.