Takistusjooksu harjutamine Eesti esindusstaadionil on keeruline

Eesti meistrivõistlusteks valmistuv Evelin Talts 16. juunil Kadrioru staadionil veetakistusel. Foto: Erakogu

Osad Eesti jooksjad ja nende treenerid ei ole rahul, et Tallinnas Kadrioru staadionil ei ole võimalik normaalselt takistusjooksu harjutada, sest veetakistus on avatud väga harva ja teisi takistusi ei ole samuti alati väljas olemas.

Eesti meistrivõistlusteks valmistuva Evelin Taltsi sõnul on Tallinnas ainus koht takistusjooksu harjutamiseks Kadrioru staadion. «Et seda üliharuldast ala proovida, on sel suvel sinna eraldatud tervelt üks treening takistusjooksjatele ja seegi ainult veetakistuse proovimiseks,» kurtis pettunud Talts.

Eesti Kergejõustikuliidu kohtunike kogu juhatuse liige Peeter Randaru avaldas Facebookis imestust, miks küll arvatakse, et suvalisel ajal väravast sisse jalutades peab esindusstaadioni peaväljakul kohe kõiki alasid harjutada saama? «1. juunil oli veetakistus lahti ja teised takistused väljas. Harjutajaid ümmargune null. Ja jalgpallimuru hooldamine niitmine ei ole teps mitte oma aiataguse trimmerdamine, mida kord kuus teha võib,» märkis Randaru.

Spordiseltsi Sparta jooksutreeneri Ahto Tatteri teada oli 1. juunil luba takistusi harjutada Eesti koondislastel. Eesti Kergejõustikuliidu kestvusalade juht Toomas Tarm on Kadrioru staadioni olukorraga kursis. «See on paha. Alaliit ja Kadrioru staadion üritavad midagi kokku leppida juba pikemat aega, aga pole väga õnnestunud,» tunnistas Tarm ajakirja Jooksja Jooksuportaalile. «Kui tahame, et ala oleks, siis peaksid selle harjutamiseks elementaarsed tingimused olema,» lisas ta.

Kadrioru staadioni direktor Olavi Sikka lükkas ümber arvamuse nagu saaks takistusjooksu harjutada vaid üks kord hooaja jooksul. «Ei vasta tõele,» kummutas ta. Samas möönis Sikka, et tõepoolest ei ole Kadrioru staadionil võimalik veetakistust, nagu ka vasaraheidet, treenida igal ajal, vaid piiratult ning ainult eelnevalt kokkulepitud aegadel, kui seda võimaldab staadioni tihe võistluskalender.

«Küll aga on tavatakistusi treeninguks võimalik kasutada tihedamini, kuid sellisest vajadusest tuleb siiski ette teatada, kuna takistused ei asu pidevalt peaareenil. Selles mõttes ei ole võrreldes eelnevate aastatega, näiteks kui jooksis veel Priit Aus, midagi muutunud,» kinnitas Sikka ajakirja Jooksja Jooksuportaalile.

Sikka sõnul paluti talt veetakistuse treeningaega Eesti Kergejõustikuliidu infopäeval 1. juunil terveks päevaks. «Lõpuks kasutas seda võimalust mitmekordsel meeldetuletusel ainult Olga Andrejeva. Kaur Kivistik, kes tänavu harjutab suhteliselt regulaarselt Kadriorus, on mulle kinnitanud, et tema ei vaja treeninguteks veetakistust,» lausus Sikka.

Staadioni direktori väitel tekkis pärast infopäeva vajadus veel kaheks treeninguks enne Vaasas toimuvat Euroopa meistrivõistluste esiliiga võistlusi. «Kadrioru staadioni graafik võimaldas takistusjooksjate treeninguks 6. juunit ja 16. juunit. Reedel paluti lisaks ka õhtust aega. Võimalust kasutasid ainult Olga Andrejeva ja Evelin Talts. Õhtust aega ei kasutanud keegi. Seega – ikka saab, kuid kahjuks mitte igal ajal ja kohe, kui kellelgi mõte tekib,» rõhutas Sikka.